Reformierakondlased ei oska kaotada

Paljudele viimsilastele meeldiva üllatusena kogus isamaaliitlane Mari-Ann Kelam möödunud kohalikel valimistel Viimsi vallas kaks korda rohkem hääli, kui keegi on saanud selles vallas varasematel valimistel. See oli märgilise tähendusega, sest näitas, et senistest reformierakondlastest vallavalitsejatest sai viimsilastel mõõt täis.

Endine vallavanem Enn Sau kurdab, et lootis vallavanemana saada 300 häält, sai aga poole vähem ning paljud (reformierakondlased) on imestanud, et nad said vähem hääli, kui neil on sõpru ja tuttavaid. No mis siis teha – tegelgu asjaosalised veidi sisekaemusega ja mõelgu, miks isegi sõbrad ja tuttavad neile selja pöörasid. Meenutagem sedagi, et viimastel aastatel on valimisealiste viimsilaste arv kasvanud tuhandete võrra ja arvudega manipuleerimine ei kannata seetõttu kriitikat.

Absurdne süüdistus

Ajakirjanike Rasmus Kagge ja Priit Rajalo 4. veebruaril Postimehes ilmunud kirjutise kohaselt kahtlustavat politsei, et selline edu tulnud võltsitud hääletussedelite abil. Juristina kahtlen ma selles väites sügavalt, sest politsei ei saa kahtlustada, kas valimisedu tuli võltsitud sedelitest või mitte.

Politsei saab kahtlustada kedagi näiteks mingi teo toimepanemises – seda pole aga seni tehtud

Teiseks väidab samas artiklis ringkonnaprokurör Katrin Sutt, et ekspertiis pole lõppenud. Ja kuna politsei ei saa väita, et tegemist oli võltsimisega, ei saa seda teha ka Kagge ja Rajalo.

Lisaks ei ole seaduse järgi võimalik, et politsei või prokuratuur uurimise käigust ja seni tuvastatust informatsiooni levitab. Kui just pole seadust muudetud ja sisse toodud mingit «nõustuvalt noogutamise» institutsiooni, millele Kagge ja Rajalo oma kirjutises viitavad.

Jutt võltsimisest sellises kontekstis on iseenesest nii jabur, et ei tahaks sellel üldse peatuda .Kahjuks kistakse aga mind vägisi meediasõtta ja tõe huvides tuleb oma seisukoht välja öelda.

Esiteks pole neid valimissedeleid võimalik ilma trükikojata järele teha. Ainult Viimsi, mõnesaja hääle või ühe kandidaadi pärast ei võtaks sellist asja ette ka kõige paadunum kurjategija – sellel pole lihtsalt mõtet.

Teiseks on tuvastatud, et väljaantud ja tagasisaadud valimissedelite arv klapib. Hääletamise ja häälte lugemise protseduur võimaldaks teoreetiliselt sedeleid välja vahetada ainult siis, kui valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni kõik inimesed tegutsenuks koos trükikoja ja töö tellijaga ühtse kuritegeliku grupina.

Ühtin siinkohal Enn Sau väljaöeldud seisukohaga, et ei ole võimalik ette kujutada, kuidas valimisi saaks võltsida. Nõustun Sau väljaöeldus ka sellega, et kui võltsimine aset leidis, tegid seda kellegi tellimusel valla valimiskomisjoni liikmed.

Kuna viimased valimised Viimsis korraldati Reformierakonna juhtimisel, ei saanud Isamaaliit kuidagi neid protsesse juhtida või reformierakondlastelt Mari-Ann Kelamile hääli juurde tellida.

Kolmandaks on oluline teada, et hääletamise ja häältelugemise juures viibisid ka vaatlejad, kes ei märganud hääletussedelite väljavahetamist.

Loetud häälte arv anti kohe edasi valimisi korraldanud organitele ja need sattusid kohe ka valimistulemusi kajastavale koduleheküljele, mida valimiste õhtul jälgisid tuhanded silmapaarid.

Hilisem hääletussedelite väljavahetamine olnuks lihtsalt nonsenss. Hääli lugenud inimesed on kinnitanud, et üks hääletussedelite hunnik, millel oli number 120, kasvas teistega võrreldes kordades kõrgemaks.

Võltsimissüüdistuste puhul on tegemist haiglaste väljamõeldistega ja kahjuks Postimees võimendab seda haiglast nähtust üle kahe lehekülje. Kes selle loo Postimehelt tellis?

Eks ikka need, kes pole valimiste kaotusvalust üle saanud. Postimehega väidetavalt vestelnud viimsilased süüdistavad isamaaliitlasi võltsimises.

Täpselt sama jaburat juttu on valimiste järel Viimsi vallamajas levitanud reformierakondlane Jaan Alver. On alust arvata, et ka 4. veebruari artikli puhul on nendeks saladuslikeks viimsilasteks Alver ja tema võitluskaaslased. Kui ei osanud ausalt valitseda, osake vähemalt (ausalt) kaotada!

Aeg annab arutust

Aeg teeb oma töö ja loodetavasti saame teada, kes selle väidetava võltsimisasjaga politseisse pöördus. Tahaks väga, et politsei teeks oma tööd ausalt ja professionaalselt ning see asi jõuaks kohtu avaliku istungini. Samas olen kindel, et asjaga ei jõuta koosseisu puudumise tõttu mitte kuhugi.

Aeg on osaliselt oma töö juba teinud, sest see viimsilane, kes kaebas valimiste järel häältelugemise peale, saatis mulle eelmise aasta lõpus kirjaliku vabanduse.

Oma vabanduskirjas selgitab ta, et kui ta oleks teadnud, et kaebuse ga saavutatud ajapikendust kasutatakse mustadeks tehinguteks ja Rohuneeme puhkekeskuse maade kantimiseks, poleks ta selle afääriga kaasa läinud. Suuliselt selgitas ta juurde, et valimistulemuste vaidlustamise palus tal ette võtta reformierakondlane Madis Saretok.