«Mõistev, sõbralik, kirglik, vana rektori moodi » pasundab Tallinna Ülikooli uue rektori vajalikke omadusi debati publikumikrofon. Muheledes seavad end mõttevahetuseks valmis konkurendid Rein Raud ja Andres Kollist.
Kollist ja Raud tahavad ülikooli rohkem teadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Ülikooli (TLÜ) rektorikandidaatide valimisdebati avab küsimus: mis on ülikoolis hästi ja kuidas seda säilitada?
Loosi tahtel saab esimesena sõna Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu direktorina töötav Andres Kollist, kes publiku soovidest innustunult lubab heasüdamlikult ja kirglikult kindlustada juba saavutatut ja suurendada märkimisväärselt teaduse osa.
Kui korrektselt lipsustatud Kollist eelistab oma sõnumit edastada puldi taga seistes, siis märksa vabamas riietuses Rein Raud istub kogu debati vältel mugavalt laua taga. Humanitaarinstituudi Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo õppetooli juhataja Raud väärtustab samuti ülikooli traditsioone ja teadustööd ning tunneb heameelt, et ülikool on paljudest rohkem näoga ühiskonna poole. «TLÜ hääl on avalike sõnavõtjate kaudu ühiskonnas kuulda,» ütleb Raud.
«Kuidas teadusülikoolile kohaselt saada kooli aknad valgeks ka pärast tööpäeva lõppu?» püüab eesti keele emeriitprofessor Mati Hint oma küsimusega tuua ümarasse juttu konkreetsust.
Ühtlane areng
Rein Raud näeb lahendust töötajate koormuse vähendamises, et neil oleks aega ja jõudu teadusega tegeleda. Kollist jällegi loodab tõsimeelsetele teadlastele, keda ülikooli teaduseosa kasvamisel peaks rohkem olema.
Teadustööle lisaks lubab Kollist rektorina investeerida kultuuriteaduskonna arendamisse, kooli raamatukokku ja parandada märgatavalt ühiselamute seisukorda.
Viimasega liitub oma sõnavõtus ka Rein Raud. «Kunagi 80ndate alguses Moskvas õppides mõtlesin, et hullemaid tingimusi annab otsida, kuid hiljuti meie ühikates ringi vaadates veendusin vastupidises,» tõdeb Raud.
Raud on veendunud, et raha ei maksa suunata ühte kohta, vaid pigem arendada tegevusi, mis üksteist toetavad. «Meie lõpetanutel peaks olema normaalne võõrkeelte oskus, õppimise kõrvalt võiks olla võimalik käia sportimas ning omada ülevaadet sotsiaalteadustest,» on Raud veendunud, et ülikoolis tuleks vältida ühe valdkonna tippu tõusmist ja arendada valdkondi üksteist toetavalt.
Seevastu Kollist pooldab sellist suunda, et ülikool saaks mingis valdkonnas Eestis juhtivaks.
Võimalike variantidena näeb ta haridus- ja sotsiaalteadusi ning häid tulemusi näidanud ökoloogiauuringuid.
Kollisti hinnangul peaks kooli eelarve olema vähemalt 300 miljonit krooni aastas. Selle peale tõuseb püsti ülikooli haldusesindaja ja küsib murelikult, kust see raha tuleb?
Kui Raud saab vastata diplomaatiliselt, et tema ei ole nii suuri rahasummasid lubanud ja seega ei kommenteeri, siis Kollist vastab valulisele küsimusele loeteluga: hoonete müügist, säästudest, laenudest ja riigilt.
Neist viimase toetusele loodavad tugevalt mõlemad kandidaadid. Samuti ei väsi nad kogu debati käigus rõhutamast rahvusvahelise koostöö olulisust: külalisõppejõud, teaduses koostööprojektid, stipendiumiprogrammid, üliõpilasvahetused jne.
Kui Kollist näeb ideaalis välisüliõpilaste osa 510% kooli tudengitest, siis Raud ütleb, et 10 peaks olema alampiir.
Keeleküsimus
Kollist on veendunud, et koolil on oluline roll eestluse hoidmisel, seega peaks loengud olema valdavalt eesti keeles, Raud püüdleb rohkemate ingliskeelsete magistri- ja doktoriprogrammide poole.
Puutumata ei jää ka ülikooli töötajate palgad, millele mõlemad kandidaadid lubavad helgemat tulevikku.
Raud loodab kiirele majanduskasvule ning taotleb palga ja preemiasüsteemide läbipaistvaks muutmist. Kollist rõhutab, et kõrgharidusega töötajaid tuleb rohkem väärtustada ja lubab kindlameelselt selle eest seista.
Lõpetuseks palub debatti juhtinud Aleksander Pulver vestlussaali hoogsalt põnevas õhkkonnas esitada mõlemal kandidaadil vastaskandidaadi kolm parimat omadust.
«Suure rahvusvahelise kogemusega, valdab raskesti kokkuloetaval hulgal võõrkeeli ning on sümpaatne ja väärikas inimene,» võtab Kollist kokku vastaskandidaadi tugevused. «Soliidne, võtab sõna ettevalmistunult ja läbimõeldult ning sisendab oma isikuga aukartust,» saab ta Raualt vastuseks.
Tallinna Ülikool
1. oktoobril 2005 õppis koolis 7455 tudengit, neist bakalaureuseõppes 5185, magistrantuuris 1763 ja doktoriõppes 196 üliõpilast.
Tallinna Pedagoogikaülikoolist sai Tallinna Ülikool 18. märtsil 2005.
15. mail 2005. aastal liitus ülikooliga Eesti Humanitaarinstituut.
Praeguse rektori, professor Mati Heidmetsa ametiaeg lõpeb 14. mail.
Kumbki rektorikandidaat esineb avaliku loenguga: kolmapäeval kõneleb Rein Raud teemal «Süsteem ja harmoonia» ja neljapäeval astub üles Andres Kollist loenguga «Muutused».
Järgmine Tallinna Ülikooli rektor valitakse viieks aastaks 13. veebruaril.
Allikas: www.tlu.ee