Tallinna peaarhitekt: Sakala keskus kisub vägisi supermarketiks

Linnaplaneerijad on Sakala keskuse ümberehitamist ette nägevat projekti juba aastaid tagasi lükanud. Ala arendav erafirma AS Uus Sakala on esitanud üha uusi eskiise ja ehitusmahtu vähendanud, kuid ometigi leiti jaanuari keskpaigas linnale esitatud järjekordses eskiisprojektis puudusi. Hiljuti esinesid tuntud Eesti kultuuriinimesed ühisavaldusega, kus toetasid Sakala keskuse kiiret ümberehitust.

Miks linnaplaneerijad eskiisprojekti heaks ei kiida?

Põhiline probleem on see, et uus maja on üles ehitatud kaubanduskeskuse loogikale. Kui sisened hoonesse, siis pead ühelt korruselt teisele viivate treppideni jõudmiseks läbi poole maja minema.

See on selveri-loogika, et saia- ja piimalett on kõige kaugemas nurgas ja sinna jõudmiseks peab poe läbi kõndima. Meie (linnaplaneerijad – toim) näeme seda maja kultuuriobjektina, mingis mõttes ajastu sümbolina. Ja kui tahad minna kinno, siis ka satud kinno, mitte leivapoodi või kosmeetikatarvete osakonda.

Nemad (ala arendaja AS Uus Sakala – toim) ütlevad, et tänapäevane kesklinn ongi selline ja on vahva, kui noor inimene kõnnib mööda maja, mööda poode ja jäätiseputkasid ning satub lõpuks kinno.

Arendajad tahavad seega Sakala keskusest justkui kaubanduskeskust teha?

Võiks öelda küll. Kui seda projekti vaadata, siis inimene peab igalt poolt läbi kaubanduse minema. Nagu näiteks Kristiine keskus, kus oli alguses avar hall, kuid nüüd on seal mingi kõrts. Kui tahan kuhugi minna, siis pean kõndima kõrtsileti eest läbi, pirukabaari eest läbi ja nii edasi. Kas keegi kujutaks ette, et Estonia teatri fuajees on naiste rinnahoidjate pood?

Meie näeme Sakala keskust võrdväärsena Estonia teatriga, Eesti Panga hoonega, välisministeeriumiga, mis on oma ajastu tippteosed.

Linn on mitu korda AS Uus Sakala plaanid tagasi lükanud. Kas projekti liigse kaubanduslikkuse üle on algusest peale vaieldud?

Kogu aeg me peamiselt sellest räägimegi. Maja mahtu on tõepoolest vähendatud, kuid maja sees valitseb ikka täpselt sama põhimõte. Nemad ütlevad meile, et mis teile maja sisu korda läheb, kui hoone maht sobib, siis küll nad oskavad ise maja seest projekteerida.

Kuid meie dilemma on see, et kui me korra aktsepteerime projekti, siis saab arendaja alati öelda, et ise te ütlesite, et see projekt sobib. Me peame olema lõpptulemuses kindlad ja suutma ette kujutada, millised võivad olla tagasilöögid.

Enne Sakala keskuse eskiisprojekt heakskiitu ei saa, kui maja on ka seestpoolt oluliselt muudetud?

Jah, mina tahan küll olla kindel, et sinna tuleb tõesti üks korralik kultuuriasutus. Nemad väidavad tinglikult, et söömine on ka kultuur ja kaubamajal on ka kultuuriaspekt. Kuid Tallinn tahab saada kultuuripealinnaks ning me tahame, et aastal 2011 oleks see maja valmis ja kultuuripealinnale kohane.

Me sooviks näha selget jaotust ruumide vahel, galeriisid, selget hoone ülesehitust. Projektiga on kõvasti vaeva nähtud ja asi on paremuse poole arenenud, vaja veel lihvida.

Praegune projekt on utreeritult öeldes ameerikaliku supermarketi mudel, mida arendaja kultiveerib. Neid huvitab kaubandusliku skeemi rakendamine ja nad on öelnud, et kui see ei rakendu, siis nemad kaotavad ja siis ei tule ümberehitusest üldse midagi välja.

Mida arvate kultuuritegelaste avalikust toetusest Sakala keskuse ümberehitusele?

Mure on õige, mina kirjutaks ka kahe käega alla sellele põhimõttele. Aga mina tean projekti, nemad ei tea seda. Nemad kirjutavad alla põhimõttele, millega ka meie oleme igati nõus.

Tallinnale on loomulikult vaja konverentsikeskuse ruume, kuid maja projektist pole võimalik aru saada, kus need täpselt on. Samas on needsamad kultuuriinimesed uuesti minu kukil, kui lõpuks valmib Viru keskus number kaks. Tahame, et maja oleks ikkagi kultuuri teenistuses, mitte kaubamaja, kus juhtumisi üks saal sees.

Meil on olemas vanad protokollid, sellest ajast kui Viru keskust kavandati, ja siis rõhuti ka kõvasti kultuurile. Sinna pidi tulema lausa muuseumi filiaal. Nüüdseks on seal kultuurikeskus likvideeritud, selle asemele tuleb Itaalia kaupade keskus.

Mis edasi saab?

Oleme teinud märkused eskiisi kohta, on olnud kirjavahetust ja koosolekuid, loodame et saavutame konsensuse ja arhitekt arvestab märkustega ning saame kiiresti edasi minna.