Belgia koolis, kus veel kümme aastat tagasi andsid tunde vaid nunnad, õpetas noortele matemaatikat 22-aastane Tallinna tudeng Maris Tuulik. Samal ajal üritas tema Hollandi kolleeg Eesti koolielule pihta saada.
Noored vahetusõpetajad higistasid võõrsil tunde andes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt oli Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste neljanda kursuse tudeng Maris Tuulik (22) üks neist seitsmest tulevasest Eesti koolmeistrist, kes saadeti Euroopa eri koolidesse vahetusõpetajaks.
Ühena seitsmest välisõpetajast Eestisse tulnud Hollandi tulevane pedagoog Linda van den Boom (19) andis aga sel ajal Tallinna inglise kolledis kohalike õpetajate käe alla ühiskonnaõpetuse tunde.
Seitsmes aasta
Tegemist on projektiga «Include me», mille vahendusel toimub juba seitsmendat aastat Eesti ja viie Euroopa riigi vahel omalaadne koostöö noored õpetajad saavad olla kuu aega väliskoolis oma erialatundides vaatlejaks ja tunde anda.
De Broni koolis Tielti linnas, kus Tuulik õpetas, andsid veel kümme aastat tagasi tunde nunnad. «Tugeva katoliiklusega maa tunnused on ka koolis,» rääkis ta koolist, kus pole tänapäevalgi klassi, kes ei saa usuõpetuse tunde või kus klassitahvli kohal ei ripuks risti.
Esmalt tegi Tuulik endale juhendaja abiga hollandikeelse õpiku järgi materjali selgeks, siis mõtles eesti keeles teema läbi ja valmistus inglise keeles ette, kuidas seda lastele selgeks teha. «Kõige üllatavam kogemus oli see, et kui Eestis pead tunnist esimese poole õpilaste tähelepanu eest võitlema, siis seal saad kohe materjali juurde asuda, sest kõigi silmad on sulle suunatud,» rääkis ta.
Tänaseks võõrsilt koju jõudnud Tuuliku sõnul on Belgias õpetaja ja õpilase suhted ka avatumad ja sõbralikumad kui Eestis: «Õpetajast peetakse lugu, aga teda ei kardeta.»
Mujal lapsed aktiivsemad
Tallinnas inglise kolledis õpetanud hollandlanna Linda van den Boom rääkis, et hollandi lapsed on tunnis aktiivsemad ja küsivad palju rohkem kui Eestis. «Õpilased on suhteliselt passiivsed, aga kui räägin oma maast, siis tuntakse küll huvi, et kuidas seal üks või teine asi käib,» sõnas ta.
Noore pedagoogi sõnul tuleb tal kodus erinevate ülesannete ja mänguliste õppevormide abil tund õpilastele nende tähelepanu hoidmiseks mitmekesiseks teha. «Siin võivad õpetajad terve tunni järjest rääkida ja õpilased jõuavad kuulata,» imestas neiu.
Samas koolis prantsuse keele tunde andvat Belgia vahetusõpetajat Liza Cocquyt (20) üllatas Eesti koolielus väga see, et õpilased kannavad vahetusjalanõusid, koolimajas on üldiselt vaikne ja noored näevad tunduvalt vanemad välja, kui nad tegelikult on.
«Include me» Tallinna Ülikooli projektijuhi Virve Mäemetsa sõnul on projekti eesmärk anda tulevastele õpetajatele võimalus end proovile panna ka teistsugustes tingimustes ja ühtlasi elavdada kultuuridevahelisi suhteid.
«Olen veendunud, et elus saab õppida kõike peale kogemuse see tuleb omandada,» sõnas Mäemets.
Projekt «Include me»
Alguses, seitse aastat tagasi, vahetati Eesti noorõpetajaid vaid Saksamaaga.
2003 liitusid Belgia, Hollandi, Leedu ja Hispaania.
Eestis õpetavad välismaa noorõpetajad Tallinna inglise kolledis, Tallinna saksa gümnaasiumis, Kadrioru saksa gümnaasiumis ja Tallinna 21. Koolis.
Projekti käigus on tänaseks välismaal õpetajakogemuse saanud juba 49 Eesti tudengit.
Allikas: PM