Tiiu Aro selgitab, et niikaua kuni linnugripi viirus pole muteerunud inimeselt inimesele kanduvaks viiruseks, pole ärevuseks põhjust. Küll aga tuleb jälgida hügieeninõuetest kinnipidamist see on viirusterohkel perioodil alati kasulik.
Linnugripp ohustab eelkõige linde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestile päev-päevalt lähemale rühkiv linnugripp on järjekindlamaks kõneaineks nii meedias kui ka rahva hulgas. Tuleb tänuga tunnistada, et valdavalt on Eesti ajakirjandus linnugripi temaatikat käsitlenud professionaalselt ja väärikalt.
Lugejate-kuulajate-vaatajateni on toodud tähtsamad andmed, tegutsemiskavad ja haiguse vältimise abinõud. Asjakohast teavet koos juhendmaterjalidega on välja pannud ka netiväravad.
Erinevad gripid
Linnugrippi käsitlev infotulv on suur. Ilmselt isegi nii suur, et hakkab segadust tekitama. Ka tervisekaitseinspektsiooni ja teistesse ametkondadesse saabunud küsimused näitavad, et kuigi teavet on palju, napib lihtsaid ja selgitavaid sõnavõtte. Paljudele on ikkagi veel segane, millest käib jutt, mis on ühe või teise mõiste taga.
Mis siis on see paljuräägitud linnugripp? Linnugripp on esmajoones lindude haigus. Seda tekitab gripiviiruse tüvi A/H5N1, mis on lindude seas väga nakkav ja ägedalt kulgev, põhjustades suurt haigestumist ja suremust.
Seega linnugripp ohustab eelkõige linde. Kuid linnugrippi võivad haigestuda ka inimesed. See juhtub siis, kui neil on nakatunud lindudega väga otsene kokkupuude. Näiteks kui lapsed on viibinud haigestunud lindudega ühes toas ja nendega mänginud. Küll aga on täheldatud kiskjaliste, sealhulgas kasside nakatumist.
Maailmas on alates 2003. aastast lindudel linnugrippi registreeritud vähemalt 30 riigis, kuid inimesed on haigestunud vaid seitsmes riigis. Seejuures jääb haigestunute arv alla paarisaja. Kuigi linnugrippi suremus on ka inimeste seas suur, ei saa siiski väita, et praegusel kujul esinev viirus on inimestele väga nakkusohtlik. Et H5N1 külge hakkaks, peab ikka ise «tublisti pingutama», näiteks täielikult eirama hügieeninõudeid.
Praegustel andmetel linnugripp inimeselt inimesele ei nakka. Ohtlikumaks muutub olukord aga siis, kui maailmas hakkab ringlema uus, näiteks linnugripiviirusest alguse saanud ning suure haigusttekitava võimega gripiviirus, mis levib kiiresti just inimeste seas. Uue viirusetüve vastu puudub ju veel vaktsiin. Samuti on organismi vastupanu väike, mistõttu haigestumine võib muutuda ülemaailmseks ehk pandeemiliseks.
Kas see uus, inimesi ohustav viirus tekib linnugripi või mõne muu gripiviiruse baasil, ei oska keegi ütelda, kuid sellist pandeemilist viirust pole veel olemas. Praegu ohustab meid kõiki aasta-aastalt jonnakalt korduv hooajaline gripp, mis juba Eestiski on inimesi tõvevoodisse sundinud. Õnneks ei ole haigestunuid palju perearstide hinnangul mõnikümmend juhtu nädalas.
Veterinaaride ja ornitoloogide hinnangul hakkab linnugripp siinseid linde ohustama just rändlindude saabudes. Kuigi me kõik loodame, et haigus Eestisse ei jõua, ei ole ülemääraseks ärevuseks põhjust ka juhul, kui labor esimese haigusjuhu tuvastab. Nakkuse leviku vältimiseks tuleb rakendada kõiki selleks puhuks jagatavaid juhiseid. Näiteks linnupidajatel tuleb sellisel juhul hoida kari suletud ruumis ja pidada kinni ettenähtud hügieeninõuetest.
Kui saabub linnugripp
Nagu eespool juttu, on linnugripp levinud linnult inimesele vaid väga otsese kontakti kaudu ehk nakkuse saamiseks tuleb kas paljakäsi nakatunud lindu puutuda, süüa haige linnu liha või mune, mis on eelnevalt korralikult kuumutamata või eirata muid hügieeninõudeid.
Linnugripi tunnused inimesel sarnanevad hooajalise gripi tunnustega. Need on järsk enesetunde halvenemine, palavik üle 38 kraadi, pea-, lihas- ja kurguvalu, hingamisraskused jne. Kuid linnugripp saab see olla vaid juhul, kui haigestunu on eelnevalt kokku puutunud nakatunud/surnud lindudega või nende eritistega.
Kuna lõpliku diagnoosi paneb arst, siis tuleb selliste sümptomitega haigestunul kindlasti ühendust võtta arstiga, kes selgitab haigestumise asjaolusid, korraldab vajadusel laboriuuringud ja annab ravijuhised.
Et nakkus ka linnugripi piirkondades lindudelt inimestele ei leviks, tuleb hügieenist lugu pidada. Kõlab küll banaalselt, kuid puhtusepidamine on nõue number üks. Näiteks kätepesemise komme tuleb lastelegi varakult külge harjutada ja muidugi rõhutada neile, et väljas mängides peab eemale hoidma nii lindudest kui ka võõrastest loomadest.
Linnugripp pole ju ainuke nakkushaigus, meie ümber on tuhandeid haigusi tekitavaid viirusi ja mikroobe. Kes vähegi vaeva näeb, leiab rohkesti teavet sellegi kohta, kuidas end ja oma peret nakkuste eest kaitsta ning ümbritsevaid ohte ise vähendada.
Murelikuks teeb see, et vägisi kipume üksteisele õpetama ja üksteiselt õppima just abitust. Me kõik saame ju oma igapäevaeluga enam-vähem hakkama. Ja seda vaatamata mitmesugustele ohtudele, mis meid varitsemas on. Peame oskama end kaitsta erinevate nakkushaiguste, vägivalla, loodusõnnetuste eest.
Gripp ei ole maavärin või orkaan. Isegi linnugripp mitte.
Mida teha Linnugripi korral?
Viiruste kandjateks on veelinnud, kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud.
Loomapidaja on kohustatud gripikahtlusega lindudest kohe teavitama kohalikku veterinaararsti.
Ettevaatusabinõuna on soovitav hoida linde suletud hoonetes ja katta nende söötmispaigad, et vältida kontakte rändlindudega.
Kui kahtlustatakse linnukarja linnugrippi nakatumist, tuleb kõik farmi/ettevõtte linnud hoida isoleeritud alal, kus neil ei ole kokkupuudet teiste kodulindudega.
Nakkuskahtluse korral tuleb kohe kohale kutsuda järelevalveametnik või volitatud veterinaararst, kes võtab vajalikud proovid ja teeb epidemioloogilise uuringu, et selgitada välja võimaliku nakkuse päritolu.
Haiguskahtlaste ja haigestunud lindudega kokkupuutuval inimesel tuleb rangelt kinni pidada isikliku hügieeni nõuetest ja kasutada kaitserõivastust, kaebuste tekkimisel tuleb kohe pöörduda arsti poole.
Lapsi tuleb hoiatada, et nad ei puudutaks haigeid või surnud linde.
Epideemia (piirkonniti, näiteks riigiti leviv haigestumine) või pandeemia (kogu maailmas leviv haigestumine) võib puhkeda juhul, kui tekib uus, suure haigusttekitava võimega gripiviirustüvi, mis hakkab kiiresti levima inimeselt inimesele.
Gripipandeemia algusest annab teada Maailma Terviseorganisatsioon, kes kogub kogu maailmast grippi haigestumise andmeid ja analüüsib neid.
Puurilinde ei tohiks lasta õue lendama ja kassid tuleks hoida toas kolme kilomeetri raadiuses piirkonnast, kus on linnugripp.