Juba 1999. aastast alates, mil Kuressaares teater avati, on selle saatus valuline ja lootusetuna näiv tundunud. Lühikese aja jooksul on jõudnud teatrit juhtida Väino Uibo ja Kutt Kommel. Neli kuud tagasi asus ametisse näitlejanna Piret Rauk, kellele taas kord suured lootused on pandud.
Kuressaare teater jaa või ei? Jaa!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda, kas linn üldse vajab teatrit, ja kui, siis millist, arutati reedel Kuressaares aset leidnud konverentsil «Kutselise teatri võimalikkusest Kuressaare linnas».
Avakõnes rõhutas värske teatrijuht Piret Rauk, et Kuressaare linnateatri rajamine ja maja olemasolu on erakordne võimalus, poleks mõttekas seda vaid külalisetenduste jaoks kasutada, oluline on välja tuua ka omalavastusi.
Ettekannetega esinesid Kuressaare linnapea Urve Tiidus, rääkides teatri ja linna suhetest, teatrikriitik Jaak Allik, teatriaasta peakorraldaja Margus Kasterpalu, Aarne Mägi linnakodanikuna, lavastaja Taago Tubin, kelle ettekanne käsitles Võru Teatriateljee kunstilisi ja majanduslikke toimimisprintsiipe, kultuuriministeeriumi teatrinõunik Tõnu Lensment ja Rakvere teatri juht Indrek Saar.
Ideed, raha?
Aruteluks, mida juhtis teatrikriitik Andres Keil, jätkus pinnast rohkem kui küll. Nii linnapea Tiidus kui teatrinõunik Lensment esitasid oma visiooni, mida nad teatrilt eelkõige ootavad.
Põhiline sõnum oli, et kui teater toimib, publik vaatab ja meedia teatritegevust kajastab, toetavad seda ka linn ja ministeerium nii rahaliste vahendite kui nõuga. Linnapea mainis ka, et kui eelnevalt on kogu aeg rõhutatud rahanappust, siis kas tegelikult ei ole probleem siiski ideede ja inimeste, korraliku visiooni ja pealehakkamise puudumises.
Kõige skeptilisem oli Kuressaare teatri püsimajäämise ja arengu suhtes Rakvere teatri juht Indrek Saar praeguse toetusega ei tee tema arvates teatris midagi ära, head tulemust ei saa sellisel moel nõuda.
Põhiküsimus õhus
Visiooni ja kontseptsiooni puudutav küsimus esitati ka praegusele teatrijuhile, kuid kahjuks jäi see ilma ammendava ja sisuka vastuseta. Piret Rauk nimetas küll mõningaid lavastusi ja projekte, mis on plaanis, kuid ettenägelikku ja terviklikku kontseptsiooni teatri edasise kunstilise ja institutsionaalse toimimise kohta ei avaldanud.
Sellega tõsi, tegevusplaani lihtsustatud mudeliga tuli välja hoopis Jaak Allik. Viis-kuus palgalist näitlejat, palgalisi töötajaid kokku umbes 12, aastas üks vabaõhulavastus, üks kabaree, üks kunstiliste ambitsioonidega lavastus nii kõlas tema visioon.
Jääb üle loota, et teatrijuhil on selge nägemus siiski olemas. Muidu oleks olukord üsna trööstitu. On üks teatrimaja, üks kast, kuhu ollakse kogu aeg sunnitud tegevust välja mõtlema.
Kuressaare linnateater
Poolkutseline Kuressaare teater sai 1935. aastal alguse Kuressaare Eesti Seltsi (1886-1940) näiteringist. Aastatel 1940-1951 tegutses kutseline Kuressaare teater. Seejärel asus teatrimajas kuni 1967. aastani rajooni kultuurimaja, mis võttis oma hõlma alla ka 1963 asutatud Saaremaa Rahvateatri.
1998. aastal taasasutati Kuressaare linnateater ja järgmisel aastal toimus esimene esietendus.
Allikas: www.teater.ee