Hispaanial seisab ees kohtutee Euroopa Komisjoniga, sest viimase väitel ei lase hispaanlased välismaiseid ettevõtteid oma energiaturu ligi.
Hispaania hoiab kiivalt energiaturul lukku ees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüli sai alguse veebruaris, kui Saksa energiagigant E.ON tegi pakkumise Hispaania elektritootja Endesa ostmiseks.
E.ON, kes praegu rajab muu hulgas Venemaaga kahasse gaasitoru Läänemere alla, pakkus 32 miljardit eurot ehk veidi üle 500 miljardi Eesti krooni, et omandada 51 protsenti Endesa aktsiatest. Tehingu õnnestumisel sünniks Euroopa suurim energiafirma.
E.ON ei ole aga siiani pakkumisele vastust saanud. Nõnda kasvavadki Hispaania valitsuse tõrjuva suhtumise ja vaikimise tõttu pinged Madridi ja Brüsseli vahel.
Parem oma kui võõras
Mullu septembris avaldas Endesa enamusaktsiate ostusoovi ka kohalik energiahiid Gas Natural, kelle pakkumine oli seitsme miljardi euro võrra väiksem E.ONi pakutust.
Hispaania valitsus näekski parema meelega kahe rahvusliku energiatootja ühinemist, kinnitas peaminister Jose Luis Zapatero. «Riigi huvides näeksime tugevat energiatootjat, mille omanikud on hispaanlased,» tõdes Zapatero veebruaris pressikonverentsil.
Eurokomisjon on korduvalt nõudnud Zapaterolt selgitusi Endesa aktsiate müügi kohta. Komisjoni siseturu ja teenuste voliniku Charlie McCreevy sõnul rikub Hispaania euroliidu kapitali ja ettevõtluse vaba liikumise põhimõtteid.
Majanduslik natsionalism
Samuti kritiseeris eurokomisjoni president José Manuel Barroso Prantsusmaal ja Hispaanias pead tõstva majandusliku natsionalismi ilminguid. Euroliidu valitsusjuhtide energiaalase tippkohtumise eel kinnitas Barroso, et selline natsionalism on vastuvõetamatu.
Brüsseli ja Madridi teiseks tüliõunaks on Hispaania tomatite kvoodid ning toetused nende kasvatamiseks. Tuleval aastal vähenevad Hispaania tomatitoetused koguni 60 protsenti. Vaatamata põllumeeste toetuste kokkukuivamisele on Hispaanias tomatite kasvatamine hoopis tõusuteel, sest seal valmib lõviosa euroliidu tomatitest. Seega on tomatiäri Hispaaniale tulus.
Hiljuti Madridis meelt avaldanud tuhanded põllumehed otsivadki valitsuse tuge nõudmisele, et toetusi nii ulatuslikult ei kärbitaks.
Hispaania põllumajandusminister Elena Espinosa, kes eelmisel nädalal kohtus eurokomisjoni põllumajandusvoliniku Mariann Fischer Boeliga, lubas farmeritele, et maikuuks, mil Boel Hispaaniat külastab, leitakse kõigile sobiv lahendus.