«Pojehali,» hõiskab filmi «Jääaeg 2» eestikeelses versioonis üks tüütu opossum. Ilmselt olekski see ainult üks tavaline levinud venekeelne väljend, tähendusega «Lähme!» või «Las minna!», kui homme 45 aasta eest poleks kirjutatud maailma kosmoseajalugu.
«Pojehali,» poetas 1961. aasta 12. aprilli varahommikul kosmoseraketi Vostok 1 kapslis istunud Juri Gagarin. Nii nagu see lause on tänaseks muutunud surematuks kõik järgnenud lennu detailid, lennu sooritajast endast rääkimata.
Gagarini 4750 kilo kaaluv Vostok 1 startis Baikonuri kosmodroomilt kell 9.07 Moskva aja järgi. 11 minutit ja 16 sekundit hiljem jõudis sõiduk orbiidile, tegi järgneva 89 minuti jooksul 300 kilomeetri kõrgusel ühe tiiru ümber Maa ning alustas laskumist.
Õnnelik õnnetus
Kuigi hilisemad ametlikud teated räägivad kõik turvalisest ja õnnestunud maandumisest, ei läinud maandumiskapslil tegelikult korda korralikult kanderaketist eemalduda ning laskumine väljus kontrolli alt. Kuigi juhtimiskeskus soovitas Gagarinil mitte liiga vara katapulteeruda, tegi segadusse sattunud kosmonaut just seda.
Kokku kestis ajalooline lend õhkutõusust maandumiseni 108 minutit. Viimased kilomeetrid läbis Gagarin langevarju toel, maandudes vigastamatult Saraatovi lähistel. Ajaleht Komsomolskaja Pravda kirjeldas külaelanikke tookord vallanud paanikat, nähes taevast laskuvat langevarjurit. Meenutagem, et aasta varem oli Nõukogude Liit tulistanud alla USA luurelennuki U2 ja mõistnud spioneerimises süüdi seda juhtinud piloodi Gary Powersi.
Eks nii kahtlustasid külanaisedki taevast langevas võõras spiooni, kuid rahunesid, kuuldes meest vene keeles hõikavat: «Emake, miks te jooksete? Ma pole võõramaalane,» vahendas Komsomolskaja Pravda.
Riiklik uudisteagentuur TASS sai nüüd ettevalmistatud kolmest teatest valida kõige meeldivama: Nõukogude Liit on saatnud kosmosesse esimese inimese. Kasutamata jäid sõnumid, mis olid ette valmistatud juhuks, kui Gagarin maandunuks mõnes võõrriigis või hukkunuks.
Hirm võõrriigi ees
Nagu kirjutab Eesti Entsüklopeediakirjastuse teatmeteose «XX sajandi kroonika» II osa, oli 1961. aastaks surma saanud juba kuus suborbitaal- ja orbitaallennule saadetud kosmonauti.
«Üheksa nädalat enne Gagarini lendu, 2. veebruaril 1961 startis orbitaallennule järjekordne Nõukogude kosmonaut Gennadi Mihhailov. Mingil põhjusel kaotas ta teadvuse ega suutnud enne teise tiiru algust Maale naasta. Vältimaks võõrriigi territooriumile laskumist, tegi teadvusele tulnud kosmonaut veel 17 tiiru ümber Maa ja hukkus,» kirjutab raamat.
«7. aprilli hommikul saadeti kosmosesse kuulsa Nõukogude lennukikonstruktori poeg Vladimir Iljuin, kellega katkes raadioside enne esimese tiiru lõppu. Kosmonaudi tuntuse tõttu otsustas juhtkond kolmanda tiiru ajal kosmoselennu lõpetada, hädamaandumine toimus Hiina territooriumil,» jätkab teos.
«Hiina võimud jätsid spionaais kahtlustatava Iljuini terveks aastaks vahi alla. Iljuini ebaõnnestunud lennule järgneval päeval otsustas Moskva saata kiirkorras kosmosesse veel ühe kosmonaudi varupiloot Juri Gagarini,» võtab teatmeteos saaga kokku.
Ninanips USA-le
See lend õnnestus ja nii oli Nõukogude Liit saavutanud oma ajaloo ilmselt kõige kaalukama propagandavõidu. Vahetult lennu eel vanemleitnandist otse majoriks ülendatud Gagarinist sai selle ideaalne plakatipoiss.
1934. aastal kolhoosi puusepa pojana sündinud Gagarin oli justkui ehe tõestus selle kohta, kuidas Nõukogude ühiskonnas võib ka kehvikuperest tõusta rahvuskangelane. Väidetavalt langes otsustava lennu eel valik Gagarini kasuks just tema tausta pärast, sest teine kandidaat German Titov oli õpetaja laps.
Eriti valus ninanips oli Gagarini lend muidugi külma sõja maailmas NSVLiga ülemvõimu pärast heitlevale USA-le. Juba kolm nädalat pärast Gagarini lendu käis kosmoses esimene ameeriklane, Alan Shepard, aga venelastel õnnestus üksteise järel enda nimele kirjutada veel mitu kosmoseajaloo esimest saavutust.
1963. aastal lendas ilmaruumi esimene naiskosmonaut Valentina Terekova, 1965 käis esimese inimesena avakosmoses Aleksei Leonov.
Mõned nädalad pärast Shepardi lendu kuulutas äsja presidendiks saanud John F. Kennedy välja ambitsioonika plaani saata inimene enne kümnendi lõppu Kuule. Kava õnnestus ja alles sellega suutis USA kosmoserallis ohjad haarata.
Kihk tagasi ilmaruumi
Gagarin, kes oli kõrget vaadet Maale saanud imetleda vaid ühe tiiru jooksul, soovis tagasi. Ent Nõukogude võimu jaoks oli ta liiga hinnaline propagandavara, et tema elu ja tervisega riskida ning tal ei lubatud kosmosesse naasta, rakendades teda hoopis uute kosmonautide koolitamisel.
See ja talupoisile kaela langenud kuulsus kiskusid Gagarinit alkoholi kuritarvitamise manu. Visalt ringlevad kuulujutud, et ka 1968. aastal Gagarini elu nõudnud lennuõnnetuse üheks põhjuseks oli joobes piloteerimine. Ametlikult sattus Gagarini ja Vladimir Serjogini juhitud Mig-15 treeninglennul liiga lähedale teisele lennukile, langes keerisesse ja purunes vastu maad.
Gagarini tuhk puhkab Kremli müüris.
