Raamatust sai mälestusmärk erakordsele perekonnale

, viljandlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eha Remmel andis trükisooja raamatu tänutäheks oma kauaaegsele õpetajale Irene Artmale.
Eha Remmel andis trükisooja raamatu tänutäheks oma kauaaegsele õpetajale Irene Artmale. Foto: Urmas Volmer

Tänavu 9. augustil ehk astronoomia aastal, kui Eestis algas meteoorisadu, esitles Viljandis oma raamatut «Hesperos — Ehatäht» poetess Eha Remmel


Kunstnik Britt Urbla Keller on väikeseformaadilise trükise kujundanud öömustade lehtedega, millel siravad valged, enamasti ladina tähed, aga leida võib ka vanu armsaid gooti tähti, mis seovad lugeja sajanditaguse ajaga.



Täpselt sada aastat tagasi sündis Viljandi baptistikogudus, kellele Eha Remmel oma raamatu osaliselt on pühendanud ja kelle uue hoone ehituseks läheb selle müügist saadav tulu. «Hesperos — Ehatäht» on kui ehe, väike kroonijuveel isale, kes on ehitanud kiriku.



Emale ja isale


Viivi ja Aamo Remmeli noorim laps on oma raamatuga püstitanud mälestusmärgi erakordsele perekonnale nii Eesti baptismi ajaloos kui Eesti usuelus üldse.



Lakoonilises ja omapärases vormis edastab ta pere pärimuslugu, peatudes tähenduslikel päevadel ning sidudes hetki kui kaua ja hoolikalt lihvitud pärleid ka ajas ja ruumis kaugete sündmuste ja tähtpäevadega. Nii ilmuvad Hesperose põgusa puudutuse peale Remmelite raamatusse Uku Masing, Georg Friedrich Händel ja ema Teresa.



See pole tavaline ajaraamat, vaid lugu armastusest, mis algab kodust. Remmelite kodu on olnud alati armastust täis, nii et seda on jätkunud ka pereringist väljapoole. Aamo on elanud nõnda, et tõepoolest võiks käia tema tegude järgi.



Tema jäi ausaks eestlaseks ka okupatsiooniajal, sedagi puudutab tütar oma raamatus.



Liikudes tagasi XX sajandi algusesse, elustab Eha Remmel oma vanavanemad ning toob tagasi needki onud ja tädid, keda ta ise pole kunagi kohanud. Sõnu ei ole palju — raamatuke mahub vabalt päeva- või palveraamatu vahele.



Luulevormis aforismid


Raamatu teine osa koosneb luulevormis aforismidest, mis on kirjutatud alates 1989. aastast. Autor nimetab luulekogu ka ühe koguduseliikme looks, sest kakskümmend aastat tagasi ristis isa ta Viljandi baptistikoguduse liikmeks.



Remmelite peres on õpetajaametit peetud põlvest põlve. Õpetaja oli Aamo isa Rudolf ja on ka poeg Meego. Poeg Taavo ja tütar Kaja on muusikaande pärinud emalt. Eha on esimene Remmelite naisliini esindaja, kes on õppinud teoloogiat. Eha oli ka ainus laps, kes ema taevakoju minnes veel kodupesas elas ja kellest pastorist isal küllap tohutult tuge on olnud.



Remmelid on oma usu ja armastusega ehitanud Viljandisse uue kiriku. Ehatäht Hesperos nimetab oma raamatus, et kirikutevaheline koostöö on Viljandis olnud südamlik. Uuest kirikust on aga juba saanud südamlik kontserdipaik kõigile linlastele.



Usk on sügavalt isiklik asi ning Jumalaga kohtumiseks ei pea minema just sellesse või üldse kirikusse. Eha Remmeli raamatu ostes aitame aga ehitustööde lõpetamisele kaasa ja muudame linnapildi kaunimaks. Ning kes teab, äkki saame osa sellest armastusest, millest koosnevad Remmelid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles