Linnaliiklus ootab tegusid

Tartu liiklusest kirjutamise ajendiks on selle valdkonna kapteni vahetus linnavalitsuses. Kahetsen, et Aksel Kivi kui koostööle avatud ja väga asjatundlik linnavalitsuse liige lahkus ametist. Valdkonna juhi vahetamine ei muuda aga probleeme, millega tegeleda. Linnamajanduse kõige nõrgemaks lüliks on kahtlemata liikluskorraldus.

Lahenduseni lollusteta

Lähiaja peamine dilemma on see, kas ehitada Riia-Turu ristmiku liikluskoormuse vähendamiseks Laia tänava sild (nn Vabaduse sild) või lahendab probleemi Ropka sild.

Raad eelistab uut väikesilda. Kardan, et võib juhtuda samamoodi nagu üle-eelmise abilinnapea Hannes Astoki ajal, kes fänni andumusega toetas Näituse tänaval raudtee alla tunneli ehitamist. Toonase idee mõttetusest on nüüd õnneks ka linnavalitsus aru saanud.

Paraku raisati hulga (ametniku)aega ja linna raha, et asja ette valmistada, projekteerida, kirjutada taotlusi. Kahjuks tähendab uue Laia tänava silla ehitamine väga olulise summa paigutamist lahendusse, mis peaaegu midagi ei lahenda. Ning on selles mõttes sarnane hoogsa tunnelikavandamisega.

Et linnaeelarve pole kummist ja laenulagi üpris lähedal, võib see tähendada, et Ropka silla kaasrahastamine ja ehitus lükkub veelgi kaugemasse tulevikku.

Riia-Turu ristmik

Vaatamata sellele, millisest sillast alustatakse, ei lange aga ära Riia-Turu ristmiku probleemistik. Just selle ristmiku jalakäijate ülekäigud tuleb Näituse tunneli asemel lahendada. Miks mitte samuti tunneli kujul?

Kui on selge, et praeguses linnaruumis ei saa või ei taha praegune linnavalitsus muuta Tartu keskset ristmikku kahetasandiliseks autodele, tuleb ikkagi leida lahendus jalakäijate turvaliseks teeületuseks. Tagada jalakäijate ja ratturite turvaline ning sujuv liiklemine Rüütli-Küüni-Aleksandri tänaval nii, et moodustuks katkematu promenaad botaanikaaiast sadamapiirkonnani.

Uue city ehk Emajõe ärikeskuse, Ahhaa, Sadamateatri ja turu ühendamine jalakäijate tsooniga toob kesklinna uut elu. Seega on vajalik tunnel Riia tänava alt ja võimalik, et galerii ka üle Turu tänava. Rõõmsamad oleksid sellest nii jalakäijad kui autojuhid.

Ilmselt on mõttekas ehitada tunnel selliselt, et see oleks ka olmeteenuste või kauplemise koht, mis tagaks heakorra ja valve kogu ööpäev ning muudaks klaustrofoobse tunneli pigem ostukeskuse sarnaseks tänavajätkuks. Lahendus sobiks kaubamajade ja ostukeskuste või tulevase linnaraamatukogu juurde. Igal juhul teeb see ohutumaks jalakäijate liikluse ja muudab Laia tänava sillaga saavutatavast oluliselt enam sujuvamaks autoliikluse kesklinnas.

Läbimõeldud võrgustik

Sotsiaaldemokraadid on endiselt seda meelt, et liikluskoormuse probleemi ei lahenda pelgalt sildade-tunnelite rajamine, vaid jalgrattateed ja kergliiklusvõrgustik linnas ning sujuvalt toimiv ühistransport.

Sildu ehitades ei tohi unustada just neid investeeringuid, mis meelitaksid linnakodanikku auto koju jätma ja jalgsi, ratta või bussiga sõitma. Et bussiliikluse osas on sõlmitud hange pikemaks ajaks, kui kestab sügisel valitud volikogu mandaat, siis on volinike käed suhteliselt lühikesed.

Seda enam peaks tegelema kergliiklusega, muu hulgas koos ümbritsevate valdade ja maanteeametiga planeerima Tartu ja ümberkaudsete vallaasumite ühendamist ühtsesse võrku.

Ühistranspordi vallas tuleb mõelda ennekõike liikluskorraldusele, et bussiliiklus oleks kiirem ja mugavam. Pean ise heaks lahenduseks ühistranspordiradade loomist peamisel teekonnal Annelinn-kesklinn, kus tippkoormuse ajal on täna hädas nii bussid kui ka muud liiklejad.

Turvalisus ennekõike

Liikluskorraldusse kuuluvad ka probleemid ülekäiguradadega, kus juhtub palju õnnetusi. Seejuures ei pruugi süüdi olla ei jalakäija, kes oma eesõigust teades sebrale astub, ega ka juht, kes lihtsalt ei näe teepervel või kõnniteel seisvat ületamissooviga inimest.

Meie ülekäigud on halvasti tähistatud ja valgustatud. Vaid üksikute ülekäiguradade juures kasutatakse ülekäigu ohutumaks muutmiseks ainsa meetmena tee ahendamist vastavate saarte või tõkistega (Jakobi mäe all, Kalda teel Turusilla juures).

Need on väiksema liiklusega teedel vajalikud ja muudavad ülekäigu ohutumaks, ent igale poole nad ei sobi. Nii võiks Kalda teel kasutada kahte väljaehitatud sõidurada täies mahus, eraldades ühe raja vaid ühistranspordile, millega tagatakse nii ühissõidukite sujuv liikumine ja samas rahustatakse autoliiklust, ahendades liikumise vaid ühele sõidureale kummaski suunas.

Jalakäijate ohutuse suurendamiseks tuleb kaaluda alternatiive, näiteks erivalgustust. Heaks näiteks on Tallinnas Pirita teel olevad ülekäigud. Seal on eredalt valgustatud nii sebra ise kui ka kõnniteed ülekäiguraja juures, et autojuht näeks aegsasti teeületajaid.

Teine suhteliselt odav võimalus on ülekäikude parem tähistamine asfaldil – kas teist värvi pinnakatte või hoopis natuke tõstetud teepinnaga, mis kaetud tavapärase asfaldi asemel sillutiskividega. Erinevad kogemused ei tohiks ka meie linnaametnikele kättesaamatud olla.

Seni ei jää üle muud kui korrutada nagu katkine plaat: Riia-Turu-Vabaduse ristmik ja jalakäijate turvalisus peab olema linna liikluskorralduse prioriteet. Ei tea, mis peaks juhtuma, et raad sellest kõigile teistele tartlastele ilmsest tõsiasjast aru saaks?

Samal teemal: Linnaliiklus, TPM, 10.04., 20.04.