Viis sajandit pärast Cristoph Kolumbuse surma on endiselt segane, kus ja millal uue maailma avastaja sündis ning kuhu ta maetud on. Teadlased loodavad mõistatuse lahendada DNA-uuringutega.
Kolumbuse viimse puhkepaiga peavad reetma DNA-proovid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal, paar päeva enne Kolumbuse 500. surma-aastapäeva, teatasid Hispaanias asuva Granada ülikooli geeniteadlased, et mõned seigad kuulsa maadeavastaja kohta hakkavad tulema päevavalgele.
Selle aasta alguses alustasid geneetikud DNA-uuringuid, mille käigus sajad Kataloonia, Baleaaride ja Valencia kandi Colomi ja Coloni perekonnanime kandvad inimesed andsid süljeproovi, et võrrelda seda Kolumbuse sohipoja Hernando ja Ameerika avastaja venna Diego Y-kromosoomidega.
Y-kromosoom on ainus meesliini pidi pärandatav kromosoom. DNA-proovide võtmise ja võrdlemise eesmärgiks oli saada selgust, kas Kolumbus oli itaalia, hispaania, katalaani või juudi päritolu.
Otsivad ühist esivanemat
Kaks aastat on Hispaania teadlased uurinud ka Sevilla katedraali maetud luid, mis arvatakse kuuluvat Kolumbusele. «Lõppenud uuringute tulemused ei toonud asjasse suurt selgust, kuid midagi siiski leidsime,» ütles projektijuht Jose Antonio Lorente ajakirjanikele.
Tema sõnul ei otsinud nad mitte kuulsa maadeavastaja järeltulijaid, vaid Kolumbuse ja tänapäevaste Colomide ühist esivanemat. Lorente sõnade kohaselt tuleb nüüd veel uurida Itaalias elavaid inimesi, kelle perekonna nimi on Colombo.
Ajaloolaste spekulatsioonide kohaselt võis Kolumbus (Cristofol Colom) olla Barcelonast pärit aadlimees, kes liitus Aragoni kuninga Joan II vastase ülestõusuga ja tegeles piraatlusega. Teadlastes tekitab kahtlusi Kolumbuse itaalia päritolu, kuna oma kirjavahetuses kasutas maadeavastaja ladina, hispaania ja katalaani keelt ning sellega sarnanevat murret.
Kolumbuse biograafi Salvador de Madariaga arvates võis mees aga hoopis olla juudi soost ristiusku pöördunud noobel kastiillane.
Enamik elust müsteerium
Suurem osa ajaloolastest on siiski veendunud, et Kolumbus sündis 1451. aastal Itaalias, Genovas, kuid tema edaspidine käekäik on üks suur müsteerium.
Kolumbuse eluloos on ainult paar vettpidavat fakti. Üks neist on see, et ta suri 1506. aasta 20. mail Valladolidis, kuhu ta algselt ka maeti. Kolumbus oli soovinud enda matmist Ameerikasse, kuid tol ajal polnud tema avastatud mandril veel korralikult toimivat ristiusu kirikut.
Teise hüpoteesi kohaselt on Kolumbus maetud Dominikaani vabariiki, kuhu tema põrm 1541. aastal ümbermatmiseks viidi, kuid kuna Dominikaan läks 1795. aastal Prantsusmaa valdusesse, toimetasid Hispaania võimud Kolumbuse põrmu Havannasse. Kuuba okupeerimisel 1898. aastal toodi Kolumbuse säilmed tagasi Sevillasse.
Samas avastasid 1877. aastal Santo Domingo katedraali töölised kirstu kaanele graveeritud Kolumbuse nimega. Dominikaanlased usuvad tänini, et toona matsid hispaanlased ümber vale isiku ja õiged luud on endiselt nende valduses.
Hispaania teadlased taotlesid Dominikaani võimudelt luba sealsete säilmete uurimiseks, kuid nood keelasid võtta DNA-proove.
Granada ülikooli geeniteadlaste sõnul võib Kolumbuse «mõistatuse» lahendamine kesta veel aastaid, kuid DNA-proovide abil peaks müsteerium siiski lahenema.