Tee Tartusse on ühtlasi Tartu tee Euroopasse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Olen väga rahul, et valitsus otsustas eraldada järgneva kaheksa aasta jooksul Tallinna-Tartu maantee ehituseks 5,26 miljardit krooni. Kuigi hiidlased ütlevad, et tee ei vii kuhugi, ikka ise tuleb minna, on meil nüüd selged ajapiirid, millal elu osaliseltki edukamaks ja paremaks läheb.

Ma pole siiski nõus maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse väitega, et Mäost Tartuni pole neljarealist teed vaja. On kindlasti. Ja eriti on vaja tahet see ehitada, sest enne ehitamist on veel palju tegevusi – projekteerimine, maade ost ja muudki.

Täna peame kahjuks tõdema, et vahepealne seisak tee planeerimises on taas ehitamise võimalusi paari aasta jagu edasi lükanud.

Sujuv teekond

Eesti kõige suurem murelaps regionaalarengu seisukohalt ongi infrastruktuur, mis annab eriti tunda just Lõuna-Eestis. Haanja kõrgustikus on tõepoolest Eesti kõige kõrgemad mäed ja kõige sügavamad järved, turismi arengu seisukohalt olulised märgid.

Kahjuks on Lõuna-Eesti kuulus ka selle poolest, et siin on kõige rohkem kruusateid. Ja mitte romantika, vaid rahapuuduse pärast.

Järgmine oluline samm pärast maanteed on Tartu lennujaam. Mitte selleks, et Tartust Tallinna lennata. Ikka selleks, et Tartusse ja Lõuna-Eestisse saaksid paremini kohale nii teadlased, ettevõtjad kui ka turistid laiast maailmast.

Ühest küljest tundub 185 kilomeetrit Tallinnast Tartusse lühike vahemaa, kuid tänapäeva rändaja liiklemismugavus nõuab logistilist sujuvust võimalikult väheste ümberistumiste ja nuputamistega.

Eriti taunitud on vahepeal linnatranspordi kasutamine – Tallinna lennujaamast bussi- või raudteejaama jõudmine võib halvemal juhul raisata pool maanteel kuluvast ajast.

Seepärast käib praegu usina hooga Tartu lennujaama detailplaneeringu kehtestamine ning otsime võimalikku operaatorit, kes hakkaks Tartut Euroopaga ühendama. Lõuna-Eesti on piisavalt atraktiivne sihtkoht, et siia tulla.

Naljaga pooleks: kindlasti vähemalt sama tore kui Saaremaa, kuhu lennukid lendavad juba päris mitmest riigist.

Turism ei ole muidugi ainus, mille pärast pingutada ja millega Lõuna-Eestit Euroopa kaardile tuua.

Kindlasti on olulised investeeringud erinevatelt ettevõtjatelt, mis sel juhul siia saabuksid. See on lausa uskumatu, kui palju uusi võimalusi piirkonna arenguks, sealhulgas uute töökohtade tekitamiseks, loob hea infrastruktuur.

Töökohad ja raha

Maailma juhtiva audiitorfirma Ernst & Young poolt maailma 500 suurettevõtte juhi hulgas läbi viidud uuringu kohaselt ei ole investeeringute ligimeelitamisel sugugi mitte esimesel kohal madalad maksud, nagu kiputakse arvama, vaid logistika – kui kiiresti, mugavalt ja soodsalt on võimalik toodetud kaubad sihtturule toimetada.

Tartu ja Lõuna-Eesti ei ole kindlasti jõudnud oma arengupotentsiaali laeni. Ühiskonna stabiliseerudes tekib aeg-ajalt tunne, nagu Eestis vähemalt osal inimestel on juhtunud, justkui ei olekski enam vaja pingutada, kõik on juba hästi, puhkame nüüd.

Siiski on probleem selles, et mõnikord võivad olulised rongid lihtsalt ära minna.

Siin on taas heaks näiteks Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks rajamise diskussioon, mis sai alguse ühest arvamusartiklist.

Mõnikord on suikunud probleemide lahendamiseks vaja tõukejõudu, mis laseb vee paisu tagant lahti. Sellised probleemid on alati olemas, aga neid on vaja teadvustada.

Ja nagu Tallinna-Tartu maantee näitel paistab, viivad diskussioonid ka elu edasi, kui nad on piisavalt tulised.

Lennart Meri, kelle isikupärase stiili juurde käis ka mõningane hilinemine, ütles kord, et ühestki olulisest rongist ei ole ta kunagi maha jäänud. See peaks olema ka meie püüd.

Oled see, mida arvatakse

Olen kord nimetanud oma eeskujuks Peeter I ja tema tegusid – eelkõige uue linna rajamist, mis täna kannab tema enda nime, ja avatud mõtlemist. Valmisolekut küsida nõu professionaalidelt ja kasutada nende oskusi. Peeter I otsustas ehitada Venemaale uue pealinna just infrastruktuuri pärast, avades nii akna Euroopasse.

Muidugi ei saa mineviku suurkujusid ja nende tegusid vaadata mustvalgelt, eriti niivõrd pika aja tagant.

Kindlasti oli ta vastuoluline isiksus ja mitte kõik tema tehtav ei saaks täna heakskiidu osaliseks.

Elame ju täiesti teises dimensioonis. Ometi suutis ta näha, et linn ja riik saavad Euroopasse palju kiiremini, kui on olemas tee, mida mööda minna.

Hiidlaste juurde tagasi tulles: aga minejad peame olema siiski meie ise oma heade tegudega.

Viimasel ajal toimub Tartus palju rahvusvahelisi sündmusi, nende korraldajad teevad suuri pingutusi, et ületada logistilisi barjääre. Need inimesed on Tartu saadikud, kes aitavad maailmas teadvustada meie olemasolu ja edukaid ettevõtmisi. Neile suur tunnustus!

Paari nädala jooksul on Tartus peetud Coimbra Grupi ülikoolide rahvusvaheline konverents ning 18 riigist pärit üliõpilaste SELLi mängud, SEB Ühispanga Tartu nelikürituse profiratturite Tartu GP võidusõit, rahvusvaheline onkoloogiakongress.

Nende ja paljude teiste tegude kaudu läheme Euroopasse ja loome sellise Tartu näo, millesse me ise usume ja millesse paneme uskuma kogu Euroopa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles