Urmas Arumäe kirjutab, et on ülivajalik koostada Muuga sadama terviklik keskkonnamõjude hinnang ja sadamas peaks olema inspektor, kelle igapäevatöö on kohapealne järelevalve.
Muuga sadam kui julgeolekurisk
/nginx/o/2017/10/03/7168121t1h5056.jpg)
1. juuni 2006, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meedia suur tähelepanu minu kui Viimsi vallavanema 5. mail kaitsepolitseile (kapo) saadetud kirja suhtes on liialdatud. Avalikkuse jaoks pole kirjal mingit tähtsust, tähtis on julgeoleku teema.
Tegelikult ei ole ju valla asi riigi julgeoleku küsimustesse sekkuda. Küll tahtsin ma vallavanemana teada, kas Muuga sadamas keskkonnaohtlike firmade kontsentratsiooni arvestades võib olla ohus elanike turvalisus ja laiemalt ka riigi julgeolek, kui need firmad lähevad üle meie idanaabritest ettevõtjatele.
Sellise küsimuse ajendiks oli 5. mail 2005 Äripäevas avaldatud informatsioon selle kohta, et ASi Muuga Sojatehas senised aktsionärid Anatoli Kanajev ja Aadu Luukas on müünud oma aktsiad Venemaa kontsernile Russkoje Maslo.
Teadaolevalt kuulub idanaabritele Muuga sadamas veel mitu ettevõtet. Vallavanemana on mul mitte ainult õigus, vaid ka kohustus teada, mis valla territooriumil toimub, mistõttu palusin kapolt seisukohta võimalike julgeoleku- ja turvariskide kohta.
Kapo vastus saabus 25. mail ja ma olen oma küsimustele vastuse saanud: «Eesti küllalt liberaalne majandus- ja soodne maksukliima soodustavad eelkõige Venemaa kapitali sissevoolu ning seoses sellega kasvavad ka julgeolekuohud.»
Me ei põe vallavalitsuses russofoobiat ega pea Vene kapitali iseenesest halvemaks või ohtlikumaks kui teisi. Küll aga teeb meile Viimsi vallas muret selle kapitali liigsuur kontsentreeritus Muuga sadamas asuvatesse keskkonna-, et mitte öelda plahvatusohtlikesse ettevõtetesse.
Probleemid Muuga sadamas kestavad. Eksperdid on mulle selgeks teinud, et sealsed suurimad probleemid on halb või puudulik tsoneerimine ning kehv logistika. Mis tsoneerimisest üldse rääkida, kui mööda viljaelevaatori galeriid jooksevad naftatorud?!
Eriti ohtlikud on aga sadama territooriumil pikka aega laadimist ootavad bensiini-, butaani-, metanooli-, propaani- jm vagunid. Viimane on väidetavalt lonkava logistika tulemus.
Probleem on spetsialistide sõnul ka see, et sadama kaudu veetakse kaupu, mille laadimiseks väidetavalt puuduvad selleks spetsialiseeritud kaid. Muuga sadamas tegutsemist peaks lubama vaid spetsialiseerunud vedajatele, see vähendaks ilmselt ka sadamas seisvate vagunite arvu.
Probleemseks on kujunemas Muuga sadama operaatoritele välisõhu saastelubade andmise teema. Ekspertide hinnangul pole välistatud, et seni on välisõhu saastelubade taotlustes saasteainete heitkoguseid leides jäetud arvutusmudelitest välja olulised muutujad, mis võib tekitada olukorra, kus paberitel on kõik korras, kuid reaalselt ületavad saasteained lubatud normi.
Probleem on ka näiteks bensiini laeva pumpamisel, kus võib tekkida olukord, kus tegelik heitkogus on viis korda suurem kui saasteloaga määratud, sest pole teada, kas laevadel on püüdeseadmed ja kas need laadimise ajal ka töötavad. Arvutusmudelid on keerukad ja ühe muutuja välja jätmisega või sellele teise väärtuse andmisega muutub tulemus kardinaalselt.
Oluline on märkida sedagi, et seirejaamad ei mõõda kõigi keemiliste ühendite, sh merkaptaanide (mis näiteks haisevad) taset. Siit ka vastus väidetele, et seirejaamad registreerivad saastetaseme ületamist harva. Eksperdid on seisukohal, et Muuga sadama operaatorite välisõhu saasteload tuleb üle vaadata ja neis tuleb arvestada väävliühendite ja merkaptaanide heitega.
Samuti soovitavad eksperdid naftasaaduste laadimisel tekkiva õhusaaste vähendamiseks rakendada näiteks ujuvkaante paigaldamist toornafta mahutitele. Vajab väljaselgitamist ka tankeritele laadimisel tegelikult tekkiv saastekoormus.
Oleme teinud vastavad järelepärimised ja ettepanekud keskkonnateenistusele ja keskkonnainspektsioonile, viidates vajadusele kehtivad välisõhu saasteload üle vaadata.
Oluline puuduv lüli on kindlasti tõhusa järelevalve puudumine. Et tagada elanikele vähemalt rahuldav elukeskkond, peaks riiklik järelevalveorgan ehk keskkonnainspektsioon määrama ASile Tallinna Sadam Muuga sadamasse eraldi inspektori, kelle igapäevatööks on kohapealne järelevalve.
Siiani pole ka Muuga sadama terviklikku keskkonnamõjude hinnangut, et saada tegelik pilt Muugal toimuvast. Iga ettevõte eraldi on keskkonnamõjude seisukohast küll hinnatud. Nii nad seal siis pesitsevad kõik kenasti läbisegi koos ja kõigil paberid korras. Mis aga saab siis, kui mõni pikalt laadimist oodanud tsistern plahvatab just keskkonnaohtliku ettevõtte lao kõrval?
Mis aga puudutab nimetatud Äripäeva artiklit ASi Muuga Sojatehasest, millest kõik alguse sai, siis see oli tehase esindajate kinnitusel ebatäpne ja eksitav. Küll aga külvas segadust ja seetõttu on takerdunud tehasele ehitusloa andmine. Tehase esindajad peavad nüüd nägema tõsist vaeva, et veenda Viimsi vallavolikogu iseenesest ju keskkonnasõbraliku soja töötlemiseks rajatava tehase ehitusloale õnnistust andma.