Ära süüdista peeglit, kui nägu on kõver

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartu Postimehe ajakirjanike Mari-Liis Hüvato ja Jüri Saare lugu «Valimiste vari linnavõimu sisu kohal» (22.05.) tekitas pisikese segaduse konnatiigis. Ajakirjanike etteheited käisid küll linnajuhtide-poliitikute pihta, kuid linnasekretär Jüri Mölder asus kaitsma ametnikke («Ametnike vastutus ja töökoormus kasvab», 23.05.).

Volikogu esimees Aadu Must põrgatas aga kogu kriitika ühe näpuvea kummutamisega ajakirjanike ja opositsioonipoliitikute kraesse («Tartu linnavolikogu ajakirjanduse kõverpeeglis», 26.05.).

Musta mainitud seik ühele pätipargi servas asuvale tänavajupile nime andmisega on märkimisväärne, sest demonstreeris ilmekalt koalitsiooni hääletusmasina taluvusläve – linnavalitsuse ettepaneku vastu võib küll sõna võtta, aga mitte hääletada!

Tõsi, võimupoliitikud ei olnud tol istungil volikogu saalist lahkunud kevadet nautima, vaid vaatamata Toomas Teini sütitavale kõnele nad lihtsalt ei osalenud hääletamisel. Iga hääl Teini ettepaneku poolt oleks olnud linnavalitsuse ettepaneku vastu. Nii võetigi volikogu otsus vastu opositsionääride poolt- ja vastuhäältega.

Tartu stagneerub

Viimaste omavalitsusvalimiste järel kirjutas Tartu Postimees oma juhtkirjas: «Seega säilib linna juhtimises stabiilsus, ja seda on Tartu Postimehe arvates ühele linnale kindlasti rohkem vaja kui miskit muud.» (TPM, 24.10.2005.)

Erinevalt juhtkirjas ennustatust kaasati võimukoalitsiooni ka Rahvaliidu saadikud, aga nagu aeg on näidanud – stabiilsuse (võimu) kindlustamiseks, mitte värske vere ega uute mõtete juurdetoomiseks.

Samast juhtkirjast pärineb hoiatus: «Liigne stabiilsus võib ühel hetkel muutuda hoopiski stagnatsiooniks. Liigseks enesekindluseks.» Ära tuuakse ka need valdkonnad, milles toimetus ootaks eelkõige muutusi.

Lühidalt soovitati sotsiaalpoole tugevdamist, selgemaid seisukohti ja tugevamat sekkumist linnaplaneerimisse ja arhitektuuri ning kiiremat reageerimist probleemidele, näiteks linnas tekkinud (liikumis)segadustele. Mis on selle ajaga muutunud?

Kevadtalvel kirjutas Tartu Postimees linnavalitsuse soovist tõsta lasteaedades vanemate osalustasu.

Eelnõu oli linnavalitsuse istungil küll arutusel, aga jäi vastu võtmata, sest välja oli töötamata tagasihoidlikuma sissetulekuga lapsevanematele hinnatõusu kompenseerimise süsteem. Ehk järjekordselt oli jäänud tähelepanuta sotsiaalpoole tugevdamine.

Kümmekond aastat tagasi algatas reformierakond lasteaedade sulgemise ja lasteaiahoonete erastamise ning kehtestas vanematele osalustasu.

Nüüd ei saa oravad vaatamata korduvatele lubadustele hakkama lasteaiajärjekorra kaotamisega. Ei edene ka inimliku registreerimissüsteemi loomine, et lapsevanemad ei peaks öö läbi sabas seisma või iga kuu uusi avaldusi kirjutama.

Vaatamata väidetavale lastesõbralikkusele seoti lasteaiatasu suurus hoopis miinimumpalgaga ja kinnistati niimoodi hinnatõus aastateks, nagu ka tasuline algharidus.

Ei idane, aga mädaneb

Jätkuvalt on segased lood ka linnaplaneerimises, kus möödalaskmised ilmnevad teatud ajalise distantsiga. Täna teevad muret pigem eelmis(t)e volikogu(de) otsustatud üldplaneeringu küsimused, mitte töö käigus tehtavad pisimuudatused detailplaneeringutes.

Näiteks kütab jätkuvalt kirgi Vabaduse autosild, mis sai keskkonnamõjude hindamisel hävitava hinnangu (TPM, 16.05.).

Sellel arutelul öeldi selgelt välja, et tegu on (poliitilise) kinnisidee elluviimisega, kus ametnikud ei paku otsustajatele välja võrdväärseid alternatiive, vaid lähtuvad juhtnööride täitmisest käsu korras.

Ropka silla tulevik on jätkuvalt ebaselge vastuolude tõttu Natura 2000 keskkonnakaitseliste piirangutega. Samas peatati Tähtvere silla projekteerimine seisus, kui avalik arutelu oli jõudmas pea kõiki asjaosalisi rahuldava kompromissini.

Jätkuvalt tekitab probleeme skandaalselt alanud Vana-Ihaste elamurajooni ehitus, mille käigus hävitati Tartu vanim, mesoliitikumist pärinev Ihaste asulakoht (TPM, 04.05).

Aasta-paar tagasi arutleti aktiivselt Vabaduse-Riia-Turu ristmiku planeerimise üle, nüüd aga keeldus koalitsioon kirjutamast vastava detailplaneeringu algatamist isegi Tartu 2030 arengukavasse.

Samas kerkivad ümberkaudsetel kruntidel «pisirikkumistega» kaubamajad, mis järjest ahendavad linna võimalusi selle ristmiku liikluskorraldust muuta. Kõik näevad ja tunnistavad probleemi, aga ei volikogu ega linnavalitsus tegele selle lahendamisega.

Liigne enesekindlus

Paraku pole uuringutest kaugemale jõutud ka juba kümmekond aastat tagasi Tartu üheks avariiohtlikemaks tunnistatud Sõpruse ringi ümberehitusega.

Vaatamata mullusuvistele pahandamistele on linnaliiklus rohkem umbes kui kunagi varem.

Küsimus ei ole veerajatiste ehituses tänavail või suurürituste korraldamises, vaid suutmatuses koordineerida teede sulgemisi nii, et igapäevane linnaelu oleks võimalikult vähe häiritud.

Kuigi linnavalitsus raporteerib pidevalt töövõitudest, ei ole valimistest saadik olukord paranenud ei sotsiaalvaldkonnas ega linnaplaneerimises ning liikluskorraldus käib jätkuvalt alla.

Nendes tingimustes on ajakirjanduse etteheited linnavalitsusele olnud isegi tagasihoidlikud. Linnavalitsuse soovimatus tunnistada pisimaidki vigu ning komme hoopis raporteerida seepeale loosunglikult «Kümme aastat õigel teel» viitab liigsele enesekindlusele ja süvenevale stagnatsioonile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles