Justiitsministeerium: ohvriabisüsteem vajab muudatusi

Perevägivald.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Justiitsministeerium tõrjub arvamust, nagu ei oleks perevägivald ministeeriumi jaoks oluline ja kinnitab, et selle temaatikaga tegeletakse aktiivselt. Hispaania näitel eraldi koduvägivallaga tegelevate kohtute loomist ei pea ministeerium Eesti väiksuse tõttu mõistlikuks.

«Justiitsministeerium on nõus, et tegemist on olulise teemaga - juriidiline nõustamine oleks ohvritele hädavajalik,» sõnas justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Kaire Tamm.

Tema sõnul on tänane riiklik ohvriabisüsteem on ohvri seisukohast keeruline, seetõttu vajab kogu see süsteem muudatusi: ohver peab abi saama ühest kohast, teda ei tohi jooksutada.

«Lisaks juriidilisele abile on vajalik edasi arendada ka psühholoogilise abi saamise võimalusi, näiteks kasvõi maapiirkondades, kus see on praegu puudulik,» lisas Tamm.

Kolumnist Anna-Maria Penu kirjutas tänases Postimehes, et ei jaga meie justiitsministri veendumust, et karistusseadustik on piisav kaitse lähisuhtevägivalla vastu. Ta tõi näiteks Hispaania, kus samuti pikka aega probleemi ei tunnistatud, kuni avalikkuse ette jõudis esimese oma kodusest vägivallast rääkinud naise tapmine.

Seejärel võeti Hispaania parlamendis vastu soopõhise vägivalla vastu võitlev seadus ühes hulga abinõudega, nagu spetsiaalsed kohtud, politseinike eriüksused, ohvrite nõustamine ja lihtsustatud asjaajamine jne. Postimees.ee tundis huvi, kuidas Hispaanias üle nelja aasta töötanud meetmed võiksid Eesti oludes sobida.

«Lisaks artiklis välja toodud meetmetele võiks kaaluda ka näiteks kriisiplaani koostamist varjupaika pöördunud inimestele, kus oleks kirjas ja arutatakse ohvriga läbi, kuidas ennast kaitsta, kuidas abi kutsuda ja kuhu abi saamiseks pöörduda, kuidas vigastusi fikseerida jne. Aga eelkõige leiame, et arendamist vajab varjupaiga süsteem nii, et varjupaigakohti jaguks kõigile ja kogu Eesti oleks kaetud,» rääkis Tamm.

Kiirmenetlus on asjakohane

«Meie väikeses riigis ei oleks eraldi kohtute loomine mõistlik - kiirmenetlust ja teisi lihtmenetlusi saab rakendada väga edukalt ka olemasolevas kohtusüsteemis,» märkis Tamm.

Küll aga toetab tema sõnul ministeerium igal juhul kiirmenetluse aktiivsemat kohaldamist.

Politseikoolituse ja eriüksuste vajaduse osas ei soovinud ta arvamust avaldada, kuna see kuulub siseministeeriumi alla. «Soopõhise vägivalla vastu justiitsministeerium eraldi arengukava ei plaani - meie vaatame koduvägivalda laiemalt, sõltumata sellest, kes on ohver,» lausus Tamm.

Penu tõi välja, et Hispaanias on näiteks loodud 400 spetsiaalselt koduvägivallaga tegelevat kohut, kusjuures kohtuotsused langetatakse kiirmenetluse korras. Vahet tehakse esmakordsel või korduval vägivallal, ka ähvardused ja vabaduse piiramine on karistatavad.

Politseinikele korraldatakse soopõhise vägivalla erikoolitust ning moodustatud on eriüksused. Ohvritele pakutakse igakülgset juriidilist nõustamist, välditakse tema mööda asutusi jooksutamist ja palju muud, kirjutas Penu.

Eesti naiste varjupaikade tähelepanekud näitavad, et seoses raske ajaga on viimasel ajal kasvanud perevägivalla tõttu abi otsivate naiste arv.

Tagasi üles