Maardu kemikaalireostuse koristamine maksis ligi kaks miljonit

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rehve saab ära anda Artelli, Pääsküla, Suur-Sõjamäe ja Paljassaare põigu jäätmejaamas.
Rehve saab ära anda Artelli, Pääsküla, Suur-Sõjamäe ja Paljassaare põigu jäätmejaamas. Foto: Corbis/Scanpix

Keskkonnaameti korraldamisel likvideeriti Maardus reformimata riigimaalt mullu avastatud kemikaalihunnik, mille olid sinna tekitanud arvatavalt Maardu elanikud ja ettevõtted. Koristustööd läksid maksma ligi kaks miljonit.

Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialisti Moonika Aunpuu sõnul veeti Maardu linnast Lao tänavalt Põhjaranna teele viiva sõidutee äärest minema ja anti EcoPro AS-le kahjustamiseks 232 tonni vasksulfaadiga reostunud pinnast.

Üle 12 tonni olmejäätmeid viidi Tallinna prügilasse ning 22,5 tonni rehve anti üle rehviliidule.

«Tegemist on väga suurte kogustega. Uskumatu, et Maardu elanikud ja ettevõtted oma jäätmeid nõuetekohaselt käidelda ei oska või ei taha, vasksulfaadiga reostunud pinnas pole ju olmejääde,» ütles ta.

«Saastaja maksab» printsiibi kohaselt peab Aunpuu sõnul reostuse ja sellest tekkiva keskkonnakahju kinni maksma saastuse tekitaja.

Enne riigi raha kulutamist tuli veenduda, et saastajat ei ole võimalik kindlaks teha ja oma tegude eest maksma panna.

Töid teostas Veolia keskonnateenused AS, kellega keskkonnaamet sõlmis vajalikud lepingud.

SA KIK tasus reostuse likvideerijatele ligi 2 miljonit krooni. Reostuse koristamist korraldas algul keskkonnaministeerium, kes 2009. aasta kevadel, pärast riigihanget, andis töö üle vastloodud keskkonnaametile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles