Ilmar Part: Asjalikud otsused eeldavad asjalikku analüüsi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmar Part
Ilmar Part Foto: Postimees.ee

Hannes Astoki üleskutse asjalikule diskussioonile Tartu sildade asjus («Vabadus ületada jõge», TPM, 03.07.) on rõõmustav, aga samas ka veidi kummaline, sest asjaliku diskussiooni võti on jätkuvalt Tartu linnavalitsuse, mitte Tartu linnakodanike käes.

Et linlastel on arvamus Vabaduse silla kohta, mida nad usinasti avaldavad, seda nendib ka Astok. Puudust ei ole ka alternatiividest planeeritud autosillale. Panen meeldetuletuseks mõned siin ritta:

• sildade ehitusjärjekord – uued sillad pigem linnapiirile kui kesklinna, et suunata transiitliiklust kesklinnast mööda;

• «pargi ja jaluta» põhimõtte rakendamine kesklinnas – parkimismajade ehitamine kesklinna lähistele ja parkimiskohtade piiramine kesklinnas, et vähendada kesklinna sildade ja tänavate liikluskoormust;

• kesklinna sildade läbilaskevõime suurendamine ühistranspordiradade rajamise ja ühistranspordi eelisarendamise kaudu;

• kahe- või üherealise Vabaduse autosilla rajamine, mis teenindaks ainult kohalikku linnaosadevahelist autoliiklust, mitte ei suunaks linnasisest transiiti läbi kesklinna;

• kergliikluse kiire arendamine, et suurendada linnatänavate läbilaskevõimet ja vähendada autoliikluskoormust.

Võimalus õppida

Need on reaalsed ja kaalumist väärivad alternatiivid, mis põhinevad nüüdisarusaamadel säästvast linna ja linnatranspordi planeerimisest ning arenenud maailma linnade kogemusel.

Säästva linnatranspordi arendamise eesmärk on tagada ressursside, sh linnaruu-

mi ja energia efektiivne kasutamine ning vähendada ja vältida transpordist tulenevaid negatiivseid mõjusid linna-elanikele (õhusaaste, müra, vibratsioon, turvalisuse langus).

Tartu arengustrateegia «Tartu 2030» sõnastab selgelt ka Tartu soovi liikuda säästva transpordisüsteemi suunas. Nii on seatud eesmärgiks suurendada ühistranspordi osakaalu linnatranspordis 50 protsendini aastaks 2030. Tartu osalemine Läänemere linnade liidu säästva transpordi arendamise projektis Bustrip on üks konkreetne samm selles suunas.

Selle projekti raames on Tartul võimalik õppida teiste Läänemere-äärsete linnade transpordi planeerimise kogemustest, kaasa arvatud nende linnade kogemustest, kes on juba läbi teinud Tartus praegu kogetava kiire autostumise ning on selle tulemusena edasi liikunud säästva transpordi edendamise suunas.

Kui Tartu linnavalitsusel on tõepoolest soov Vabaduse autosilla teemat tartlastega asjalikult arutada ning rakendada säästva linnatranspordi planeerimise põhimõtteid, siis on kõigepealt vaja analüüsida võimalikke lahendusi.

Võrrelda nende majanduslikku ja sotsiaalset hinda, mõju linnatranspordile ja linna pikaajalistele transpordipoliitilistele eesmärkidele ning mõju linna üldisele säästvale arengule ja inimeste heaolule.

Kaks analüüsi

Hetkel on kesklinna suureneva liikluskoormuse lühiajaliseks leevendamiseks tõsiselt kaalutud ja analüüsitud ainult üht võimalust. See on kolmerealise Vabaduse autosilla ehitamine (küll mitme erineva liiklusskeemiga), kusjuures analüüsitud on mõju autoliiklusele (summaarne ajakulu, ühenduskiirus, ooteajad ristmikel), mitte aga linnatranspordile ja linna arengule tervikuna (inimeste ja kaupade liikuvus, inimeste juurdepääs teenustele, energia- ja ressurssikulu inimkilomeetri ja reisi kohta).

Asjalikku arutelu saab arendada ja kaalutletud otsust langetada ainult juhul, kui on olemas piisavalt informatsiooni erinevatest valikutest ja nende kaugematest tagajärgedest. Seda hetkel ei ole.

Seega teen ettepaneku läbi viia kaks esmatähtsat analüüsi. Kõigepealt on Tartul vaja liikluse prognoosi, mis arvestaks linna pikaajalise eesmärgiga suurendada oluliselt ühistranspordi ja kergliikluse rolli ja seega vähendada autoliikluse osakaalu. See prognoos peab asendama praegust, ohjeldamata autostumise eeldusele rajatud prognoosi, mis on selgelt vastuolus Tartu arengustrateegiaga.

Teiseks on uue liikluse prognoosi alusel vaja teha Vabaduse autosilla ja kesklinna liikluse probleemide alternatiivsete lahenduste tasuvuse analüüs, mis võrdleks erinevate lahenduste otseseid ja kaudseid tulusid ja kulusid nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Alles siis avaneb võimalus objektiivsetel alustel jätkata arutelu Tartu linnatranspordi ja sildade teemal ning langetada Tartu strateegilisi eesmärke toetavaid põhjendatud otsuseid.

Mõistan, et sellised analüüsid ei ole lihtsad ega odavad, aga ilma nendeta ei saa Vabaduse silla arutelu tõusta kõrgemale oletuste ja arvamuste tasandilt. Neid analüüse ei suuda tellida valitsusvälised organisatsioonid ega ka eraisikust linnakodanikud.

Nii jääb Tartu linnavalitsuse otsustada, kas jätkame Tartu linna arengut puudutavate küsimuste arutelu ratsionaalsel või emotsionaalsel tasandil. Hannes Astoki üleskutset asjalikule arutelule saab võtta tõsiselt ainult juhul, kui linnavalitsus on nõus korraldama uuringuid ja analüüse, mis võimaldavad Vabaduse autosilda asjalikult käsitleda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles