Cleanaway viskab maapiirkondades eelsorteeritud jäätmed olmeprügiga segamini samasse autokasti, põhjendades seda sorditud prügi väheste koguste ja pakendiauto kütuse kokkuhoiuga.
Cleanaway viskab pakendid jäätmeautosse olmeprahi hulka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlvamaa Ahja asula elanik Alar Osik on üks nendest, kes näeb kord kuus prügikonteinerite tühjendamise ajal, kuidas tema sorteeritud paber ja pudelid kallatakse koos olmejäätmetega ühte prügiautosse. «See on välistatud, et autos on erineva prügi jaoks erinevad lahtrid,» on Osik kindel.
Cleanaway tegevjuhi Argo Luude sõnul vastab tõele, et eelsorditud jäätmed liiguvad paiguti olmeprügiga samasse autosse. «Minu hinnangul toimub see üle Eesti,» ütles ta.
«Esmane põhjus on keskkonna säästmine,» sõnas Luude. Tema sõnul pole hajaasustusega piirkondadesse mõttekas eraldi eelsorteeritud jäätmete autot saata, sest kogused on väikesed. «Sellest [sõidu peale kuluvast] kütusest saaks toota kolm korda rohkem pudeleid kui ühe pakendiringiga kogub.»
Osik ei taha enda sõnul uskuda, et pakendikogumine ära ei tasu. «Meil on grupp korrusmaju ja meie kastid ei ole ainukesed: Ahjal on neid kolm-neli,» tõi ta näite.
Luude sõnul ei saa pakendiauto oodata, kuni inimesed panevad kastid prügi täis. «Tihti elanikud ei puhasta piima- või mahlapakendeid ja siis tulevad ussikesed või putukad sinna elama,» ütles Luude ja lisas, et klaaspakendeid kogutakse harvemini: kord kvartalis.
Konkreetse prügikasti tühjendamine sõltub logistilisest tõhususest. «Valla ühe serva pealt võib pakendiauto koguda, kuid teise serva ta ei pruugi sõita,» ütles Luude.
Cleanaway võistleja Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg ütles, et nende firma eelsorditud jäätmeid olmeprügiga kokku ei pane. «Kui on eraldi konteiner, siis tuleb ka teine auto,» sõnas Remmelg. «Muidu pole ju mõtet eraldi koguda.»
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul määravad prügivedu reguleerivad kohalikud omavalitsused, kuidas prügifirmad eelsorteeritud jäätmetega peaks käituma, kuid see on tihti määratlemata.
«Jäätmekäitlejatel pole enda initsiatiivi. Kõige muu kui olmeprügi kogumine võib, aga ei pruugi olla majanduslikult tõhus,» ütles Eek.
Eegi sõnul on suur probleem, et omavalitsused on viimase kümne aasta jooksul jäätmekäitlusest eemaldunud. «Ka Soomes ja mujal Euroopas pole jäätmekäitluses riiklikku regulatsiooni, kuid süsteem toimib,» tõi ta eeskujusid.
Eegi teatel on praegu siiski keskkonnaministeeriumil valmimas määruse eelnõu, mis reguleeriks liigiti sortimist riiklikul tasandil. Eelnõu järgi sorteeritakse eraldi paber, papp ja pakend ehk kergfraktsiooni jäätmed ning bioloogilised jäätmed ja jääkprügi.
Kehtiva pakendiseaduse järgi saab tarbija pakendist vabaneda tasuta.