Vändra kandis kasvab arbuus ja melon

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõrvaaugu talu peremees Harri Poom näitab oma kasvuhoones veel toorevõitu viinamarjakobaraid.
Tõrvaaugu talu peremees Harri Poom näitab oma kasvuhoones veel toorevõitu viinamarjakobaraid. Foto: Mihkel Maripuu

Vändra ei pruugi tulevikus tuntud olla mitte ainult oma karurohkete metsade, vaid ka ühe maailma põhjapoolsema eksootiliste viljade istanduse poolest, kus taimi ja toodangut müüakse kõigile soovijatele.

Arbuuside, aprikooside, viinamarjade ning mitmete teiste viljade kasvatamise on tõsiselt ette võtnud Saare ja Tõrvaaugu talu peremehed. Esialgu alles otsitakse sorte, mis Eesti kliimaga kõige paremini passivad.

Esimesed saavutused on juba olemas, sest talu toidulaual on arbuusid ja muud lõunamaa viljad juba oma põllult. Millal ja kas ettevõtmine suuremad majanduslikud mõõtmed võtab, on esialgu veel selgusetu.

Eemalt vaadates tundub Saare-Tõrvaaugu talu nagu tavaline maamaja mõne põllulapi, kasvuhoone ja viljapuuaiaga. Kuid viljapuuaeda eksinud aprikoosid, põllul kurkidega kõrvu kasvavad arbuusid ja melonid ning kasvuhoones paisuvad viinamarjad ja tohutu kaktusekollektsioon näitavad katsetamislusti ja huvi asja vastu. Praegu saab talu põhitulu siiski maasikate ja istikute müügist.

Eesti aprikoos

Üheksakümnendate aastate alguses hakkasid naabrimehed Aivar Saar ja Harri Poom koostööd tegema. Ametlikult on siiski tegemist kahe füüsilisest isikust ettevõtja ja kahe erineva taluga.

Eksootilistest puuviljadest peab Tõrvaaugu talu peremees Poom Eesti oludele sobivaimaks aprikoosi. Saare-Tõrvaaugu ligi tuhande õunapuu ja mõnekümne ploomi- ja kirsipuu kõrval kasvavad eelmisel aastal ploomidele poogitud aprikoosivõrsed.

«Aprikoos on kontinentaalse kliima taim: külma ei karda, aga kardab talvist sula,» ütles Poom.

Ta selgitas, et talviste plusskraadidega arvab aprikoos, et kevad hakkab tulema, ja puu kaotab oma külmakarastuse.

Poom ütles, et lisaks talvisele sulale võivad saaki kärpida ka kevadised öökülmad, sest aprikoos kipub vara õitsema. Sel aastal aprikoosivilju Saare-Tõrvaaugu talust ei saagi.

Talu jaoks perspektiivsena näebki Poom just ploomile poogitud aprikoosiistikute müüki, sest nende vastu on tema sõnul huvi juba tuntud.

Arbuusid kurkide vahel

Põllul kasvavad maasikate ja kurkide vahel arbuusid-melonid, kumbagi üks peenar ehk umbes sada taime. Arbuuse on Saare-Tõrvaaugu talus kasvatatud juba kümmekond aastat.

«Parimal aastal saime üle kahesaja kilo ja käisime neid ka Pärnu turul müümas,» ütles Poom. «Tänavu kasvatame ainult enda tarbeks, ei saa isegi kõhtu täis.»

Arbuusid kasvavad Poomi sõnul Eestis kahe- kuni neljakiloseks. «Korra saime ka 19-kilose vilja, aga see ei sündinud süüa,» rääkis ta ja lisas, et tegemist oli hilise sordiga, mis jäi seest roosaks.

Arbuuse ja meloneid kasvab talus kokku 60 eri sorti. Poomi sõnul ei ole eesmärk mitte luua esinduslik kollektsioon, vaid leida meie kliimaoludele sobivaid sorte. «Äkki on mõni niisugune, mida saab nagu kurki peenra peal kasvatada.»

Ühe hea melonisordi Alaska on Poom juba leidnud, kuid selle seemneid on tema sõnul raske hankida ja viljast võetud seemnetest ei pruugi sordiehtsaid taimi saada.

Praegu on arbuusi- ja melonikasvatus Poomi hinnangul «ärilises mõttes katastroof», kuid peenral valmib siiski turukaubast palju maitsvam vili.

Maja lähedal kasvuhoonetes kasvavad viinamarjad. «Ei saa öelda, et saaki oleks vähe,» vaatab Poom rippuvaid viinamarjakobaraid rahulolevalt ja murrab ühe maitsmiseks. «Praegu on veel natuke vara, marjad on ka hapud.» Ka viinamarjad lähevad praegu peamiselt oma tarbeks.

Eksootilised viljad ei anna siiski talu põhitulu. «Maasikatega on lugu nii halb, et sellest ei taha rääkidagi,» kurtis Poom enam kui kahehektarilist maasikakasvatust vaadates.

«Talv võttis kolmandiku, põud teise kolmandiku.» Maasikad hävisid Poomi sõnul vaatamata sellele, et põldu katab kilealune niisutussüsteem. Korralikku vihma tuli Vändra kandis viimati enne jaanipäeva.

Maasikaid käivad talumehed müümas Tallinna keskturul. Poom rääkis, et kui tavaliselt jagub maasikaid 25–30 müügipäevaks, siis tänavu käidi turul vaid neli korda.

«Tavaliselt elab suvisest teenistusest talve ära, aga sel aastal peab ilmselt talvel ehitama minema,» ütles Poom, kes pani kevadel maha õpetajaameti, et jõuaks taluga rohkem tegeleda.

Talu teenib tulu ka viljapuuistikute müügiga. «Aastas müüme üle tuhande istiku. Kui palju rohkem, selle jätan enda teada,» muheles Poom. Tema sõnul lähevad eriti hästi kaubaks nn perepuud, kus ühele puule on poogitud mitut erinevat sorti õunte oksi.

Suurest õunaistandusest pole talu Poomi sõnul veel tulu saanud.

Eelmisel aastal hakkas talu õunapuude tolmeldamiseks mesilasi pidama. «Õunapuud olid kevadel nagu valge hekk, aga õunu ei tulnud,» ütles Poom. «Tänavu tõotab õunasaak ilus tulla,» on ta siiski rahulolev.

Tulevikuplaanidest Poom eriti rääkida ei taha. Sel aastal jääb pooleli mullu alustatud kolmanda kasvuhoone ehitus, sest maasikatulu jäi loodetust kesisemaks. Kasvuhoonesse pidi kolima Poomi suurejooneline kaktusekogu, kus on üle 500 liigi ja aretise.

«Praegu katsume naha toore hoida,» nentis Poom. «Laiendamiseks lihtsalt pole ruumi.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles