Viimase aja suurim eesmärk – üleminek eurole – jäi ka eile hilisõhtul valitsuse erakorralise istungi järel püsima, kuid kokku tuleb panna järjekordne miljarditesse ulatuv kärpepakett. Olukorra teevad pingeliseks lähenevad valimised – IRL ootab näiteks muutusi vanemahüvitise süsteemis.
Suve lõppedes lõpeb ka valitsuse näiline hingetõmbepaus, mil avalikkust säästeti kevadega võrreldes sellistest mõistetest nagu kriisikogunemine või erakorraline nõupidamine.
Eile kell 16 kogunes valitsus neljatunnisele erakorralisele kabinetinõupidamisele ning teemasid saigi olla vaid üks – riigiraha erakordselt keeruline seis sel ja tuleval aastal.
Tund enne seda kogunesid oma erakorralisele nõupidamisele Isamaa ja Res Publica Liidu ministrid, kel oli rahandusminister Jürgen Ligile esitada vaid üks küsimus: kui suur on selle aasta rahaline ülekulu, mis ootab kokkutõmbamist? Üks, kaks, neli või koguni kuus miljardit krooni?
Kui keskpank on pidanud varasemalt vajalikuks 1,5-miljardilist lisakärbet ja Ligi näeb praegu vajadust kuni 4-miljardiliseks kärpeks, siis reaalne summa jääb ilmselt kuhugi selle vahele. Ükskõik kui suureks lõplik summa ka ei kujune, on mitmed rahandusministeeriumi ametnikud ja võimuliitlased kahelnud, kas sellest piisab 2011. aastal eurole üleminekuks vajaliku kolmeprotsendilise valitsussektori eelarvedefitsiidi piiresse jäämiseks.
IRLi kuuluv kaitseminister Jaak Aaviksoo tõdes pärast kohtumist, et lootust selleks on. «Kabinetis oli suhteliselt töine õhustik ja me ei viska sel aastal püssi põõsasse, et kolmeprotsendiline nõue ikkagi täita,» ütles Aaviksoo. «Need numbrid, millest rääkisime, peaksid olema jõukohased, aga kui saatus on karm, siis võib ka kehvemini minna ja garantiisid täna keegi anda ei saa.»
Ligi peab ka kabinetti tooma paberi, kus kirjas, milline on praegu seis riigivõlgnikega. Siseminister Marko Pomerants väitis, et maksuvõlgade ja liiklustrahvide karmima sissenõudmise korral oleks riigile kasu kuni 1,2 miljardi ulatuses.
Aaviksoo tunnistas, et kärbeteks on jäänud vähe aega ja lisapingeid toovad kaasa kohalike omavalitsuste valimised. «Ei pea tähetark olema, et seda ennustada,» tõdes ta. «Me võime küll teha vastutustundlikke otsuseid, kuid poliitiline reaalsus nõuab sageli oma.»
Postimehe andmetel ootab IRL sotsiaalminister Hanno Pevkurilt neljapäevaks ka vanemahüvitist puudutavate muudatuste nimekirja. Nimelt tõuseb tuleval aastal hüvitise ülempiir 35 000 kroonini, mis üldises kokkutõmbamise tuules ühiskonnas hämmingut külvab.
«Ma arvan, et eesti rahvas saab aru, et omal ajal kokku lepitud automaatne tõus ei ole normaalne,» ütles Aaviksoo. «Mina saan sellest aru, Hanno Pevkur saab aru, ja ma usun, et ka peaminister saab aru, ja küll sellele lahendus leitakse.»
Pevkur tunnistas, et teema kerkis eile korraks üles, kuid pikemalt peatutakse sellel neljapäeval. «IRL andis selgelt mõista, et nad ootavad ses vallas muutusi, ning kindlasti arutame neljapäeval seda küsimust,» ütles Pevkur.