Viljandimaal Soe külas purustas äike alajaama seadme, mis ohustas lähedalasuvat maja tulekahjuga, sest alajaama ümbrus oli Eesti Energia rahanappuse tõttu niitmata.
Niitmata hein viis Eesti Energia alajaama põlengu talu õuele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
10. juulil sai taluomanik Marek Tiits naabrilt äreva teate: tema Soe külas asuva talu maal põles alajaama ümbrus ja tuli lähenes majale. Tallinnast Viljandisse kihutanud Tiits ütles, et kohale jõudes olid leegid tema saja-aastasest puumajast vähem kui kümne meetri kaugusel.
Tänu naabri ja tuletõrje operatiivsele tegutsemisele ei jõudnud tuli siiski hooneteni.
Eesti Energia pressiesindaja Helen Sabraki sõnul purunes Soe küla keskpinge alajaamas seade, mille tükid süütasid maha kukkudes kuiva rohu.
Raiuvad vaid võsa
Tiitsi hinnangul levis tuli kiirelt, kuna Eesti Energia on alajaama ümbruse niitmata jätnud. «Aasta jooksul pole keegi siin alajaama ümbrust korrastamas käinud,» ütles ta.
«Kui Eesti Energia kohaliku jaoskonna inimene siin käis, sai selgeks, et alajaamade hoolduseks raha lihtsalt pole,» ütles Tiits.
Kohaliku jaoskonna töötaja sõnul jäävad piirkonna alajaamade hooldustööd juulis Soe küla rikke tõttu ära, sest raha on otsas, vahendas Tiits tema sõnu.
Sabraki sõnul ei saa parandustööde tõttu hooldust siiski tegemata jätta. «Piirkondadele jagatakse raha eelarve järgi lähtuvalt piirkonna vajadustest,» ütles Sabrak.
Samas märkis ta, et Eesti Energia ei jõua igale poole ja hooldustööd piirduvad vaid võsaraiega. «Kui me igal pool niitmas käiks, oleks kulud tohutud,» ütles ta. «Kuiv madal muru võib samamoodi põlema minna, kui sinna peale kukub midagi kuuma,» lisas Sabrak.
Tema sõnul hooldatakse eramaal asuvate alajaamade ümbrust kokkuleppel maaomanikuga.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kütuse- ja energiaturu talituse peaspetsialisti Helja Kulderknupi sõnul on alajaamadele kehtestatud kaitsevöönd, mis ulatub kahe meetri kaugusele alajaama piirdeaiast või seinast. Kulderknup lisas, et kaitsevööndis peab alajaama omanik hooldustöid tegema sõltumata sellest, kelle maal alajaam asub.
Nädal ootamist
Maaomanik omakorda peab lubama oma maal teha tehnovõrgu või -rajatise hooldamiseks vajalikke töid.
Tiits polnud rahul ka Eesti Energia klienditeenindusega. Põlengupäeva õhtul tagasi linna jõudnud, saatis ta Eesti Energiasse kirja, milles palus tulla alajaama ümbrust korrastama. Ta pani kaasa ka pildid tulekahjust.
«Nädal aega oli vaikust ja kuivad ilmad jätkusid,» kirjeldas Tiits jätkunud muret.
Nädala pärast Eesti Energia klienditelefonilt aru pärides sai ta enda sõnul ebameeldiva kohtlemise osaliseks. «Klienditeenindaja oli ärritunud ja ütles, et nii see asi ei käi, et inimene teeb sõrmenipsu ja Eesti Energia kohe jookseb,» ütles Tiits ja lisas, et läks seepeale ka ise närvi.
«Kui ma poleks siis räusanud, poleks midagi tehtud,» sõnas ta ja lisas, et eelmise nädala reedel käis lõpuks alajaamas hooldusbrigaad.
Sabrak ütles, et viivitus oli ilmselt tingitud puhkuste perioodist. Tema sõnul on sellised äikesest tingitud rikked siiski harvad, kuid sagedamini tuleb ette liinirikkeid.