Täna saabub tõehetk: rahandusminister Jürgen Ligi teatab, mitme miljardi krooni jagu peab riik veel valusaid kärpeid tegema. Äärmiselt must tulevik on sotsiaalvallas – tänavu laekub sotsiaalmaksu prognoositust seitse miljardit krooni vähem.
Karm tõde – sotsiaalmaks seitsme miljardiga miinuses
27. august 2009, 10:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümme kuud tagasi ennustas rahandusministeerium, et sel aastal laekub sotsiaalmaksu pensionikassasse ja ravikindlustusse kokku 34 miljardit.
Postimehe andmeil ütleb Ligi välja valusa tõe – ennustus ei ole paika pidanud ning kukkumine on olnud seitse miljardit krooni ehk see summa saab olema pisut üle 27 miljardi krooni. See tähendab ülivalusat hoopi nii ravikindlustusele kui ka pensionikassale.
Augusti alguses saatis rahandusministeerium välja teate, milles pidi tõdema, et sotsiaalmaksu on seitsme kuuga tasutud 17,1 miljardit krooni ehk 58,6 protsenti eelarves plaanitust, mida on oodatust märgatavalt vähem. Juulis tasuti sellest 2,6 miljardit krooni.
«Sotsiaalmaksu jätkuvat alalaekumist võrreldes eelarves planeerituga on oodata ka järgnevatel kuudel, peamiselt olukorra tõttu tööturul,» tõdes ministeerium.
Sotsiaalmaksu vähene laekumine tekitab nii sotsiaalministeeriumis kui ka ravikindlustuses taas augu. Tõsi on küll see, et kümne kuu eest tehtud prognoosi on sel aastal eelarve menetlemise käigus tublisti allapoole korrigeeritud, kuid ikkagi on rahandusministeeriumi enda ennustuses toimunud seitsmemiljardiline nihe.
Sotsiaalmaksu alalaekumine paneb väga raskesse olukorda haigekassa: kas kärpida veel või minna rasketeks aegadeks kogutud reservi kallale. Viimast varianti on toetanud tervishoiuühendused, haigekassa ja ka sotsiaalministeerium.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur palus eile Postimehel tänane päev ära oodata, et arvudes täpsemalt selgusele jõuda. Kui enne suve oli haigekassa reservide kasutuselevõtt kõne all, siis tõdes minister, et tema ei näe võimalust lisakärbeteks eriarsti- või üldarstiabist.
«Kui valitsus in corpore otsustab, et haigekassa ei võta reserve kasutusele, siis peab valitsus ka in corpore võtma selle vastutuse, et tuleb haigekassa eelarvest midagi kärpida,» ütles sotsiaalminister toona Postimehele ning pidas reservide kasutuselevõttu ainuõigeks.
Kuigi tervishoiuekspertide hinnangul tuleks reservid käiku lasta, ei ole valitsus seda võimalust seni sobilikuks pidanud, kuna sel juhul tuleks riigieelarves otsida uus kärpekoht.
Endine haigekassa juht, Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse tõdes hiljuti Eesti Päevalehele antud intervjuus, et praegusel raskel ajal tuleb kasutusele võtta suuremas mahus reserve ja maksta pensionäride eest ravikindlustusmaksu.