Talunikud protestivad maaelu arengukava vastu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartumaa Nõo valla Soone talu peremehe Andres Tamme sõnul on põllumajandustoetused võimaldanud paljudel ettevõtjatel uuele tasemele jõuda. Tamme 370-pealisele karjale valmib sügiseks toetusrahade abiga uus laut.
Tartumaa Nõo valla Soone talu peremehe Andres Tamme sõnul on põllumajandustoetused võimaldanud paljudel ettevõtjatel uuele tasemele jõuda. Tamme 370-pealisele karjale valmib sügiseks toetusrahade abiga uus laut. Foto: Margus Ansu

Põllumajandus- ministeeriumi sõnul on uue maaelu arengustrateegia 2007–2013 järgi võrdsed võimalused toetusraha saada nii suur- kui väiketootjatel, kuid talupidajate arvates eelistab ministeerium suurtootjaid.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimehe Arvo Veidenbergi sõnul on talude ja väiketootjate arv pidevalt vähenenud.

«Järgmised seitse aastat saavad otsustavaks, kui palju Eestis üldse talutootmist säilib ja milliseks see pilt maal muutub,» ütles ta. «Talude osatähtsus mitte ei suurene, nagu on välja kuulutatud, vaid pigem väheneb, ja suurmajandid lähevad nii pindalalt kui majanduslikult üha suuremaks.»

Kolm suunda

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo ütles eile Postimehele, et maaelu arengukava arutelud alles algavad ja kindlasti võetakse arvesse ka talupidajate keskliidu ettepanekuid. «Nad on ajast pisut ette jõudnud – see on maaeluarengustrateegia, mis on praegu valmis,» sõnas ta.

Põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsleri Toomas Kevvai sõnul saavad rohkem toetust just väikeettevõtjad. «Mida väiksem ettevõte, seda rohkem raha ta saab ühe töötaja kohta,» osutas ta.

Kevvai lisas, et arengukavas on väiketootjatele ette nähtud spetsiaalsed meetmed. «Samas ei ole meil ühtegi meedet, kuhu väiksed ligi ei pääse,» ütles ta.

Uue maaelu arengu strateegia kohaselt on rahastamine jagatud kolme suuna vahel: tootmise efektiivsus, maastik ja keskkond ning inimesed.

Tuiksoo sõnul pööratakse enim tähelepanu tootmisefektiivsuse tõstmisele ehk tehnikale ja arenguvõimelistele ettevõtetele. «On ta aastal 2013 väike, suur või keskmine, aga ta peab suutma oma jalgadel oma tegevust edasi viia,» ütles Tuiksoo.

 

Elukallidus tõuseb

Tartumaa Nõo valla Soone talu peremees Andres Tamm ütles, et nende sügisel valmiv laut kerkib paarimiljonilise toetusraha abiga. «Protsentuaalselt jääb toetus alla kümne protsendi kogumaksumusest, aga see on siiski arvestatav summa,» ütles ta.

Tamme sõnul jääb toetustelt saadav kasu võrreldes elukalliduse tõusuga küll väikseks, kuid siiski on ta enda sõnul praeguse süsteemiga rahul. «Paljudel on toetused võimaldanud täiesti uuele tasemele jõuda,» lisas ta.

Põllumajandusministeeriumi andmetel on professionaalseid põllumajandusettevõtteid Eestis 6800, sealhulgas suuri 1100 ja väikseid 4200. Põllumajandusettevõtetes töötab 22 780 inimest, sealhulgas suurtes 12 600 ja väikestes 7200. Suurte ettevõtete kogutoodangu osatähtsus on 78 protsenti.

Osa talunikke on hakanud piimakarju vähendama

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialisti Anna-Maria Veidemanni sõnul on mõned talunikud ja ka mõned suurfarmid asunud veisekarju vähendama.

«Näiteks Hiiumaa Agro müüs oma noorloomad ära,» ütles ta. «Raplamaal müüs talunik Tagmar Leeman oma eesti holšteini tõugu piimalehmad maha osalt sööda puudusel ning ka tervisliku seisundi tõttu,» tõi ta näite.

Veidemanni sõnul söödapuudus praegu veel otseselt veiste likvideerimisele mõju ei avalda. «Küll aga saab see probleemiks siis, kui vihma ei tule, oktoobrikuus, mil talveks varutud vähene sööt mõnes farmis otsa lõpeb,» sõnas ta.

«Eesti talumees teeb tavaliselt sügisel varutud sööda põhjal otsuse, palju loomi saab talveks jätta,» selgitas Veidemann. «See otsustamine seisab alles ees.» (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles