Eestis uudse SMSi teel tellitava laenu pakkuja Ferratum Estonia teenus võimaldab laenu tellida ka teisele inimesele, kui on teada tema isikukood ja pangakonto number.
SMS-laenuga saab võlgu võõraste kaela tõmmata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ferratumi kodulehelt selgub, et laenu saamiseks on vaja teenusepakkujale saata SMS laenu taotleja nime, isikukoodi, aadressi, pangakonto numbri ja soovitava summaga ning sobivuse korral saab laenu kätte mõne minuti jooksul.
Paraku võimaldab selline teenus tellida laenu ka võõrale inimesele, sest Ferratum ei kontrolli telefoninumbri omaniku ja laenusoovija kattuvust. Ferratum Estonia juhatuse liikme Jaanus Kärdi sõnul on firma pettuste tekkimise võimalusega arvestanud, kuid esialgu oma tööpõhimõtteid muuta ei kavatse.
Esialgu mõni üksik
Kärt lisas, et kolme esimese töönädala jooksul on firmaga ühendust võtnud mõni üksik inimene, kes on saanud laenu seda ise tellimata. «Oleks neid kümnetes või sadades, siis peaks midagi muutma,» ütles ta.
Soovimatu laenu saanud inimestel soovitab Kärt Ferratumiga ühendust võtta ja raha tagasi maksta. Firma soovib ka saada tõendust, et inimene ei olnud laenusoovi taga. «Palja jutu peale me ikka ei tahaks neid asju uskuda,» ütles ta.
Kärdi sõnul ei kontrollita numbrite vastavust laenu soovijaga enne laenu andmist, sest enamik numbreid on salastatud või nad kuuluvad tööandjatele. «Me esialgu ei ole proovinud, et teenust pakkuda ainult avalikele numbritele,» lisas ta. «Kui on vajadus, siis me hakkame [pakkuma] ainult sellele ringkonnale.»
Ferratumist on võimalik laenu võtta ka interneti teel, kuid sellisel juhul peab soovijal olema kehtiv ID-kaart. Eestis tegeleb SMS-laenu andmisega ka SMS Laen OÜ, kuid neilt saab sõnumiga laenu vaid end eelnevalt internetis kasutajaks registreerides.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Kaupo Paali sõnul ei eelda alla 200 euro laenu andmine kuni üheks kuuks kirjaliku laenulepingu sõlmimist. «Seega kehtib laenuleping ka juhul, kui see sõlmitakse SMSi teel,» ütles ta.
Firma käigu kohtus
Paali sõnul tuleb juhul, kui alusetult laenu saanud inimene on raha tagasi maksnud, aga laenufirma nõuab ka protsente, kohtusse pöörduda firmal. «Firma peab minema kohtusse, tõendama ära, et poolte vahel oli leping ja see konkreetne inimene on esitanud tahteavalduse selle lepingu sõlmimiseks,» selgitas ta. «Kui ta seda ei suuda, siis jäetakse nõue rahuldamata.»
Politsei teatel on neile esitatud üks avaldus seoses SMS-laenu pettusega.
Rakvere politseiosakonna kriminaalpolitsei majanduskuritegude talituse juhtivinspektori Ülle Nõmme sõnul peteti heauskselt kodanikult SMS-laenu abil välja 1700 krooni.
1700 krooni kahju
Nõmm kirjeldas juhtumit, kus petis palus kodanikult mobiiltelefoni, et kanda oma kontolt kannatanu kontole 2000 krooni, millest viimane võiks 300 krooni endale jätta ja ülejäänu sularahas välja võtta ning petisele anda.
Kannatanu sõnul tõi petis sellise palve põhjenduseks, et tal oli tivolis varastatud rahakott koos absoluutselt kõigega, vahendas Nõmm. «Kodanik oli siiras teadmises, et ta teeb teisele lihtsalt head.»
Hiljem selgus, et petis oli kannatanu andmetega võtnud SMS-laenu. «Sellest laenust ei olnud ju sõnagi juttu,» lisas Nõmm.
«Inimene peaks rahaliste toimingutega seotud vastutulekute ja teene osutamisega enne kolm korda või isegi rohkem järele mõtlema,» arvas Nõmm. Ta lisas, et vastutulelikud inimesed peaks end kuidagi kindlustama, uurides inimese nime või autonumbrit.
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna peaspetsialisti Helen Alliku sõnul uurib tarbijakaitse põhjalikult SMS-laenuga seonduvat ja sellega seoses ei saa veel antud teemal kommentaare anda.