Muusikafilm «The Wall», 15. augustil ETVs
Meediaarvustus: Kõigest üks kivi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhtusin ETVst vaatama legendaarset Alan Parkeri muusikafilmi «The Wall» («Müür», 1982), mis põhineb Pink Floydi samanimelisel muusikaalbumil. Väga hea ajastus ETV-lt: vahetult enne taasiseseisvumise 15. aastapäeva. Ekspressionistlikku laadi muusikafilm räägib meile loo sügavas depressioonis olevast rokkmuusikust Pinkist.
«Müür» on selles filmis psühholoogilise isolatsiooni metafoor. Pink on ehitanud barjääri enda ja oma valu, mida ümbritsev maailm temas tekitab, vahele. «Müüriehitamine» on alguse saanud juba lapsepõlvest: isa surm, hoolitsemise ja muretsemisega üle pingutav ema, range ja represseeriv koolisüsteem.
Müür kasvab ja kasvab. Pinki väheseid emotsioone ja reageerimisi maailmale on võrreldud kõigest ühe kivi välja löömisega müürist. Ja kuidas see kõik kõlksub kokku praegu toimuvaga? Arvan, et nii mitmeski asjas.
Keskerakonna ja Rahvaliidu koostöölepingus mainitud lubadused ja kokkulepped (mõned ära toodud 15. augusti Postimehes) panevad õlgu kehitama, kuigi teemad on ju tõsised: pensionikasv, linnade ja valdade tulubaasi suurendamine, pronkssõduri saatus, presidendivalimised, poliitika muutmine inimkesksemaks (defineeritagu, mida see üldse tähendab) jne.
Aga nende tõsiste teemadega on juba niivõrd palju manipuleeritud, et ega enam ei usu küll. Poliitika on devalveerunud võimumängudeks. Aina võimatumaks muutub suhestumine riiki ja selle korraldusse. Müür kasvab.
Nii nagu Pink on Parkeri filmis kaotanud II maailmasõjas oma isa, nii on praegu need inimesed, kes 15 aastat tagasi taasiseseisvumist ikkagi pühaks ja oluliseks sündmuseks pidasid, kaotanud või kaotamas ideaale või lootust ideaalidele. See, et film mind puudutas, seoseid tekitas ja reageerima sundis, on kah muidugi vaid üks kivi kõrgest müürist.
PS! «The Wall» oleks väga hea muusikalimaterjal mõnele teatrile. Tegemist on aktuaalse ja igikestva teemaga. Ei pea poliitilist tausta ega muud säärast välja kärpima ega tegema lihtsat armastuslugu.