Detailplaneeringud määravad hoone kõrgust erinevalt. Kesklinnas ja miljööväärtuslikel aladel annab detailplaneering hoone kõrguse tihti väga täpselt, määrates kõrguse hoone räästani, katuseharjani, võimaliku katuse kalde ja korruste arvu.
Ehitusprojekt vastab detailplaneeringu mõttele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madalamate hoonete puhul on need parameetrid tähtsad, kuivõrd need hooned asuvad tavaliselt tihedas linnakeskkonnas, kus sobitumine teiste hoonete mastaabiga on oluline.
Kõrghoonete ja elukeskkonnast eemal asuvate tööstusalade puhul pole hoone kõrgus tihtipeale nii täpselt määratud kui miljööväärtuslikel aladel või kesklinnas, sest detailplaneeringu eesmärk on määrata hoonemahtude olulised parameetrid, arvestades hoone tüübi ja asukohaga.
Olulised parameetrid on määratud ka Sadama, Turu, Väike-Turu tänava ja Emajõe vahelise ala detailplaneeringuga, mis näeb Väike-Turu 5 krundile, nn Tigutorni asukohale, ette kuni 23-korruselise korterelamu, kõrgusega 870 m.
Detailplaneeringut tõlgendama hakates ja ehitusluba väljastades on kõige olulisem jälgida ja kontrollida ehitusprojekti vastavust detailplaneeringu mõttele.
Teeme lihtsa arvutuse veendumaks, kas Tigutorni puudutava detailplaneeringu mõte oli ikka lubada ehitada 23-korruseline korterelamu, mille parapeti kõrgus oleks 54 meetrit (detailplaneeringus lubatud maksimaalne kõrgus 70 m miinus hoone kõrguse väidetav üleulatumine 16 m).
Saame hoone väidetava lubatud kõrguse (sarnase mahulise konfiguratsiooni puhul). Jagades 54 lubatud korruste arvuga (23), saame korruse keskmise kõrguse 2,35 m, mis annab põranda ja lae vaheliseks kõrguseks umbes 2 m. Selline kõrgus on absurdne ega vasta eluruumidele kehtestatud nõuetele.
Jagades nüüd detailplaneeringus lubatud kõrguse 70 m 23 korrusega, saame 3,04, mis annab põranda ja lae vaheliseks täiesti loogilise ja piisava kõrguse 2,7 m.
Hoone põhimahust kõrgemale ulatuva tehnilisi seadmeid sisaldava hooneosa puhul pole oluline, kas see on 6 või 16 m kõrge. Mahu kõrguse määrab arhitektuurne lahendus. Tigutorni lõpuspiraal on arhitektuurse lahenduse loogiline osa.
Hoonele ehitusluba väljastades lähtuti majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri määrusest nr 69, mis ütleb, et «täiskõrguseks on hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini».
Hinnates ventilatsiooniseadmeid katva torni lahendust, kasutati omavalitsustele antud kaalutlusõigust ja leiti, et see ei ole liiga suur, ei riku kellegi naabrusõigusi ja on hoone arhitektuurset lahendust arvestades vajalik.
Samal teemal: Tigutorni kõrgus ja detailplaneering, TPM, 18.08., 21.08.