Tiit Kaunissaare: Tartut saab õdusamaks ja atraktiivsemaks muuta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiit Kaunissaare
Tiit Kaunissaare Foto: Postimees.ee

Tartu on viimastel aastatel saanud üha kaunimaks ja löönud suviti enam õitsele kui kunagi varem. Siiski leiab ühte ja teist, mida annaks veelgi paremini teha, et kodune linnaruum saaks tartlastele veelgi mõnusamaks.

Toome linna rohkem lilli

Mõnel viimasel aastal on kesklinna kivide vahele jõudnud lopsakas lillerohkus. Värvirõõmsad lillekastid akna- ja rõduäärtel teevad Raekoja platsi ja ümbruse tänavad pilkupüüdvaks.

Ometi võiks seda silmailu linnapildis palju rohkem olla. Et ärgitada linlasi enda ümber rohkem õiteilu looma, tahame tuleval aastal välja kuulutada võistluse.

Vastloodud linnakujundusteenistus on juba eeltöödega alustanud. Otsime kontakte kesklinna atraktiivsemate hoonete omanikega, kellega võiks aru pidada tulevasuviste majakaunistuste üle.

Kindlasti ärgitame ka kesklinna äride ja välikohvikute pidajaid rohkem oma väliskujundusele rõhku panema. Et linn kenam välja näeks, on meie ühine asi, aga teisalt astub ka klient ilusasse kohvikusse ja poodi meelsamini sisse.

Kõigile asjast huvitatud majaomanikele ja firmadele on linnakujundusteenistuse uksed ja sidevahendid alati avatud ning kõik ideed teretulnud.

Eks hoonete ja kodude kaunistamine ole osalt seotud ka inimeste elujärjega, sest lilleilu on kulukas. Aga seni nähtu põhjal julgen siiski kinnitada, et suuresti on see suhtumise asi. Alati pole ju vaja teha suuri kulutusi – mõni lillekastike aknale või pott tänavale, lisaks hoolitsevat kätt, ja majal on hoopis teine ilme.

Olen juba mõnda aega mõtisklenud selle üle, et tiheda liiklusega Kalda tee äärne ranna- ja puhkeala vajaks rohkem eraldatust.

Hiljuti Pärnus uut rannapromenaadi uudistamas käies tuli mõte, et sama printsiipi võiks rakendada Tartuski ning puhkamiseks mõeldud rannaala võiks olla selgelt eraldatud muust argisest maailmast. Inimesed tunneksid end kindlasti mõnusamalt.

Selliseid mastaape nagu Pärnus pole meil muidugi kusagilt võtta, kuid mingi visuaalse eraldusjoone saaks siiski tõmmata, et puhkav inimene tunneks end olevat teises keskkonnas. Olgu see haljastus või muu kujunduselement või hoopis rannateenindus – mõne nutika lahenduse leiaks konkursi korras kindlasti.

Ning veel – ranna- ja puhkealal võiks aktiivsem tegevus areneda ka selle laiemasse ossa, Sõpruse silla poole.

Kesklinn nihkub

Ajalooliselt kujunenud kesklinna nihutavad selle lähiümbrusesse tekkivad uued kaubandus- ja äripinnad. Nii hakkab ilmselt ka Tartu südalinn nihkuma uue kaubamaja ja sealt edasi tulevaste kaubakeskuste suunas.

Samasugused suundumused on märgatavad paljudes linnades – kuhu koondub kaubandus, sinna koondub rahvas. Inimesed eelistavad neid paiku, kuhu pääseb ligi autoga. Kohalik rahvas veedab

aega suurtes multifunktsionaalsetes kaubakeskustes ning ajaloolised kesklinnad jäävad turistide päralt.

Nii tulebki peatselt uuenevat Küüni tänavat, mis kesklinna jalakäijate õdusat tsooni mitmekesistab, tulevikus ilmselt pikendada kuni Soola tänavani.

Et vanalinn tulevikus tühjaks ei jääks, selle nimel tuleb tegutseda juba täna.

Praegugi on mõni kesklinna piirkond teenimatult unustusse vajunud – näiteks ülikooli peahoone tagune ala kuni Laia tänavani. Koht on väärt, et tuua ta tagasi aktiivselt kasutatavasse linnaruumi.

Ilmselt tuleb siingi parima lahenduse leidmiseks välja kuulutada ideekonkurss, kust saab parimad mõtted välja noppida. Seda enam, et lähiaastail teeb ju Tartu üks sümboleid Toomemägi läbi põhjaliku uuenduskuuri.

Lähinädalail on kavas esitleda Uueturu pargi eskiislahendust, mis loob tänapäevase pargiruumi kaubamaja ja Vanemuise vahel asuvale haljasalale. Jätkub kesklinna jõekallaste uuendamise projektide elluviimine.

Sammhaaval saavad õdusaks linnaruumi osaks needki kesklinna alad, mis seni on kippunud tartlaste teedest kõrvale jääma.

Miks ei võiks Tartu koguda kuulsust mitte ainult ülikooli- ja teaduslinnana, vaid ka kaunilt kujundatud parkide ja õdusa linnaruumiga? Nii oleksid sisemine rikkus ja väline ilu kenas kooskõlas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles