Urmas Arumäe räägib kuidas viimastel kuudel on vallamaja ustest ja akendest pressitud sisse ning tehtud muljetavaldavaid ettepanekuid, et ehitusõigust saada.
Urmas Arumäe: Lageraie ei anna kellelegi ehitusõigust!
/nginx/o/2017/10/03/7168121t1h5056.jpg)
13. oktoober 2006, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuga elurajooni sadamast eraldav metsariba on lageraieohus. OÜ Tofert Invest ja OÜ Engaste Invest kavatsevad metsamajandamiskavade alusel seal lageraiet teha ning Harjumaa keskkonnateenistusel ja Viimsi vallavalitsusel on seda väga raske takistada.
Täpsemalt esitasid nimetatud äriühingud selle aasta 25. septembril metsateatised Muugal asuvate Nõmme, Kivikangru ja Tõnni-Uuetoa kinnistute kohta, kus soovitakse teha lageraiet.
Pahatahtlik lageraie
Iseenesest on tegemist tulundusmetsaga, kus lageraie on põhimõtteliselt lubatud.
Viimsi vallas kehtib aga üldplaneeringu teemaplaneering, millega on määratud Viimsi valla üldised ehitustingimused ja seal seisab sõnaselgelt, et puhvertsooni (milleks eelnimetatud kinnistud ju on) sees tuleb säilitada haljastus või selle puudumisel puhvertsooni istutada võimalikult palju uut kõrghaljastust.
Lisaks on vald oma üldplaneeringu teemaplaneeringuga «Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik» määramas Muuga sadamat ümbritseva roheala kaitstavaks metsaks, kuna sel on suur väärtus puhveralana Muuga sadama ja elamualade vahel.
Sellest hoolimata on oht, et pahatahtlikud maaomanikud raiuvad kaitstavateks metsadeks, rohekoridorideks, puhveraladeks jms elukeskkonnale olulisteks rohealadeks mõeldud metsad maha.
Tundub, et inimeste nahaalsusel ei ole piire ja et seadus kaitseb pahatahtlikke maaomanikke.
Nende kinnistute puhul saab rääkida tõenäoliselt jõudemonstratsioonist. Viimastel kuudel on vallamaja ustest ja akendest pressitud sisse ning tehtud muljetavaldavaid ettepanekuid, et ehitusõigust saada.
Kuna edu ei saavutatud, ongi üllatavalt kiiresti tekitatud metsamajandamiskavad ja üritatakse lageraide abil valda fakti ette panna.
Ütlen siinkohal selgelt välja Viimsi vallavalitsuse seisukoha: 1. Ükski metsaraie ei anna ehitusõigust maa sihtotstarvet on võimalik muuta vaid planeeringutega, mis on kohaliku omavalitsuse monopol; 2. Seaduse järgi tuleb lagedaks raiutud metsaalad taastada ehk taasmetsastada; 3. Viimsi vald on põhimõtteliselt sellise röövelliku käitumise ja mentaliteedi vastu ning teeb kõik endast sõltuva põhjendamatu lageraie tõkestamiseks.
Paraku pole vallal aga pahatahtlike maaomanikega võitlemiseks erilisi vahendeid. Taotlesime keskkonnamõju hindamise algatamist, mis peataks raieloa (kui tegevusloa) väljaandmise menetluse ja saatsime sellekohase kirja Harjumaa keskkonnateenistusele.
Meie ametnikud on ka suuliselt informatsiooni vahetanud. Seega valla ja keskkonnateenistuse koostöö toimib. Vaatame, kuidas sündmused arenevad ja hoiame nendel silma peal. Praeguseks on lootust, et keskkonnateenistus tühistab eespool nimetatud kahele firmale väljastatud raieload.
Lisaks sellele, et taotletav lageraie on vastuolus meie üldplaneeringu teemaplaneeringuga, oleme seisukohal, et neid metsateatisi saab käsitleda tegevusloana keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 7 lõige 4 tähenduses ning Muuga sadamat ümbritseva metsa lageraie toob kaasa olulise keskkonnamõju.
Aitaks seaduse muutmine
Viimsi vallavalitsus ei saa nõustuda raietegevusega aladel, kus see on äärmiselt oluline elukeskkonna kvaliteedi hoidmisel ning meie hinnangul on keskkonnamõju hindamise algatamine ja tegevusloa menetluse peatamine hädavajalik.
Tegelik probleemi lahendus peitub aga seadusemuudatuses, mis annaks kohalikule omavalitsusele kaasarääkimise õiguse valla või linna territooriumil asuvate metsade saatuse määramisel. Loodetavasti uus keskkonnaminister mõistab probleemi tõsidust ja asub seda koos omavalitsustega lahendama.