Alam-Pedja looduskaitseala laieneb

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alam-Pedja looduskaitseala.
Alam-Pedja looduskaitseala. Foto: Elmo Riig / Sakala

Novembri lõpuni saavad huvilised tutvuda Alam-Pedja looduskaitseala uute piiride ja kaitse-eeskirjaga, mis on välja pandud kolme maakonna keskkonnateenistustes ja vallavalitsustes.

Viljandi-, Tartu- ja Jõgevamaal asuva kaitseala piiride muutmise järel laieneb kaitstava maa hulk 8370 hektari võrra, vahendab Sakala. Senise 25 850 hektari asemel hakkab looduskaitseala hõlmama 34 220 hektarit.

Viljandimaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Hille Lapp tõstis maakonna poolelt lisanduvatest aladest esile Meleski ja Soosaare raba. Viimati nimetatust võetakse kaitse alla maatükk, mis asub kaitseala territooriumist täiesti eraldi, kuid on piisavalt lähedal, et teda selle koosseisu arvata.

«Otsus tagada Soosaare raba ühele osale riiklik kaitse ja jätta see looduslikku seisu tehti Natura alade inventeerimise käigus,» kõneles Hille Lapp. «Eestile oluliseks ja kaitset väärivaks rabaks määrasid selle juba 1997. aastal ka Eestimaa Looduse Fondi teadurid, kes inventeerisid märgalasid.»

Kaitse alla võetav territoorium asub raba põhjaosas, mis on veel kaevandamisest puutumata. Lapp tõdes, et turbatootjad on raba kaitse alla võtmise vastu protestinud. «Soosaare lõunaosa on aga niikuinii nende käes ja seal me tootmiseks takistusi ei tee,» rääkis Lapp ajalehele Sakala.  

Ta avaldas arvamust, et 12 000-hektarise üldpindalaga Soosaare rabast ei moodusta riiklikku kaitset vääriv 1550 hektarit kuigi suurt osa. Meleski rabast läheb Alam-Pedja koosseisu 595,4 hektarit ja selle osas proteste esitatud ei ole.

«Meleskis on oluline kaitsta vana metsa ning esimese ja teise kategooria kaitsealuste liikide elupaiku,» jutustas Lapp. «Tähtis on kogu kooslus: nii looduslik raba, vaheldusrikas mets kui haruldaste liikide elupaigad.»

Kaitseala piiridesse plaanitakse arvata veel Emajõe ääres asuvad Jõesuu luhad 919,9 hektaril, millest kolmandik paikneb Viljandimaal. Tegemist on alaga, mis jääb Viljandist Tartu poole sõites maanteest vasakule.

Säilitatakse rohunepi elupaika Võrtsjärve-äärne territoorium, kus praegu käivad puhkeala korrastamise tööd, kuulub Võrtsjärve hoiuala koosseisu ning seal valitseb leebem režiim.

Samuti lähevad Alam-Pedja kaitseala koosseisu Põltsamaa jõe äärsed luhad, kus juba varemgi on inimestele mõne liigi elupaikade säilitamise ja taastamise eest maahooldustoetust makstud.

Lisaks piiridele on üle vaadatud Alam-Pedja looduskaitseala tsoneering ja kaitse-eeskiri. «Varem sätestas kaitse-eeskiri rangemaid looduskasutuspiiranguid, näiteks jõgedel ei tohtinud teatud ajal üldse liikuda,» rääkis Hille Lapp. «Nüüd on selles osas kord leebemaks muutunud ja mootorita paatidega on igal jõel võimalik sõita ilma ajalise piiranguta.»

Liikumispiirangud kehtisid eelkõige Jõgevamaa jõgedel ning olid sätestatud kotkaste pesitsusajaks. «Nüüd kehtib vaid nõue, et kotkaste pesitsusperioodil ei tohi kallastel pikemaid peatusi teha.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles