Arvo Pärdi kontserdimaja seob tulevikus kirikut ja klaverit

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tin­tin’na:buli» – 1. koht. Selle  kavandi järgi rekonstrueeritakse tulevikus Pauluse kirik Arvo Pärdi nimeliseks kontserdimajaks.
«Tin­tin’na:buli» – 1. koht. Selle kavandi järgi rekonstrueeritakse tulevikus Pauluse kirik Arvo Pärdi nimeliseks kontserdimajaks. Foto: Repro

Arhitektuurivõistluse, millega Rakvere linn otsis parimat lahendust spordisaalina kasutatava Pauluse kiriku rekonstrueerimiseks Arvo Pärdi nimeliseks kontserdimajaks koos Vabaduse platsi planeerimisega, võitsid kolm eesti naist.




Celander Projekt OÜ-le ehk  Kristiina Aasveele, Kristiina Hussarile ja Anne Kosele võidu toonud projekt «Tin­tin’na:buli» annab valgele Pauluse kirikule sihvakad tornikiivrid ja paigutab hoone kõrvale klaveriklahvistiku. 400-kohalise kirik-kontserdimaja külje alla kerkib ka musta värvi lisahoone, kus hakkavad paiknema väike saal ja teenindusruumid.

Anne Kose sõnul lähtuti eelkõige kiriku ja Rakvere gümnaasiumi arhitekti Alar Kotli loojamõttest ja soovist näha hooneid ansamblina. «Meie kindel veendumus oli, et kirik tuleb teha selliseks, nagu Kotli kunagi kavandas. See oli üks esimesi mõtteid,» sõnas arhitekt ja lisas, et võistluse tingimused olid väga rasked, seda nii muinsuskaitseliste piirangute, aga ka lähedalasuvate nõukogudeaegsete korterelamute tõttu.

«Lihtne oleks olnud need kaks korterelamut ära koristada, aga kuhu pannakse kaks majatäit inimesi... Ei saa mõelda nii, et lihtsalt koristame midagi ära. Meie eesmärk oli olemasoleva olukorraga suhestuda,» arutles Kose.

Rakvere linnaarhitekti Raul Järgi sõnul võitis «Tin­tin’na:buli» sellepärast, et oli suutnud keerulise ülesande lahendada kõige kavalamalt. «See oli piisavalt tagasihoidlik, aga sel oli oma finess, arhitektuursed detailid, mis andsid sellise sära,» resümeeris ta.

Teise koha saavutas võistlustöö «Hortus Musicus», autoriteks Emil Urbel ja Aleksander Zverev arhitektuuribüroost Emil Urbel OÜ. Kolmandaks tuli võistlustöö «Kolmnurkne», autoriteks Eric Martin, Neil Dusheiko ja Nikolai Delvendahl Londoni arhitektuuribüroost DMD Architects.

Ostuauhinnaga premeeriti võistlustööd «Lighthouse», mille autoriteks on Peter Cook ja Gavin Robotham arhitektuuribüroost Crab Ltd, samuti Londonist. Võistlusele laekus 138 tööd 29 riigist.

«Arhitektuurikonkurss näitas, et me suudame ka väikese linnana olla suurelt ja kaugele mõtlev,» sedastas Rakvere linnapea Andres Jaadla.

Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid Jaadla kõrval Rainer Miltop, Heli Kirsi, Tauno Toompuu, Mart Kalm, Raul Järg, Oliver Alver, Marika Lõoke, Erik Nobel, Rein Murula ja Ülar Mark. Žürii auliige oli Arvo Pärt. Välja jagati 398 450 krooni auhinnaraha, esimese koha auhind oli 156 200 krooni.

Pauluse kiriku on Eesti vabaduse kirikuna projekteerinud arhitekt Alar Kotli. Kirik sai peaaegu valmis ja õnnistati sisse kaks päeva enne Eesti vabaduse kaotamist juunis 1940.

Mis on Arvo Pärdi kontserdimaja?

Idee ehitada Rakverre linna aukodaniku Arvo Pärdi nimeline kontserdimaja sai alguse mitu aastat tagasi, kui linnapea Andres Jaadla selle mõtte heliloojale välja käis.

Rakvere linna peaarhitekti Raul Järgi sõnul oli plaan algul küll ambitsioonikam – kaaluti koguni eraldi maja ehitamist, kuid lõpuks otsustati siiski Pauluse ehk nn spordikiriku ümberehitamise kasuks.

Uuest muusikamajast peaks saama polüfunktsionaalne keskus, kus lisaks süvamuusika kontsertidele pakutakse ka erinevat hariduslikku tegevust, muusikateraapiaid, koolitusi lastele, ka tuleb sinna nn Pärdi elamustetuba, kus saab heita pilgu helilooja loomingusse ja elukäiku.

Pärdi-nimelise kontserdimaja ehituse esialgne eelarve ulatub 50 miljoni kroonini, millest 10–15 protsenti on lubanud anda linn, ülejäänus loodetakse Euroopa Liidu toetusele.
«Konkreetset rahastajat veel ei ole, oleme teinud alles mõne ettevalmistustaotluse,» märkis Järg. Kui hästi läheb, peaks muusikamaja ehitus algama järgmisel aastal ja kõige optimistlikuma kava järgi võiks keskus valmis saada 2011. aastaks. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles