Tallinna abilinnapea: eelarve langus on tõenäoline

Tallinna abilinnapea Taavi Aas.

FOTO: Mihkel Maripuu

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on linna tuleva aasta eelarve vähenemine võrreldes tänavusega tõenäoline ning selle peamiseks põhjuseks on üksikisiku tulumaksu laekumise kahanemine.

Taavi Aas, Tallinna opositsiooniparteid teatavad, et pealinn on teel pankrotti ja et Keskerakond on linnaelarve lõhki ajanud. On see nii?

Kindlasti ei ole linn teel pankrotti. Meid on korduvalt hinnanud reitinguagentuurid ja leidnud, et ei ole meil häda midagi. Ma ei oskagi siia midagi lisada.

Kui suure eelarvenumbriga linnavalitsus siis praegu arvestab?

Tegelikult on seda veel täna väga vara öelda, kui suureks kujuneb 2010. aasta eelarve. Sest tavaliselt laekuvad septembris taotlused ametitest ja nende taotlustega tegeleb edasi finantsteenistus. Reeglina alles septembri lõpus või oktoobri alguses istub linnavalitsus maha, et vaadata millega on ametid välja tulnud ja kuidas finantsteenistus on asja kokku pannud.

Aga samas on vist juba täna selge, et võrreldes tänavuse aastaga tagasilöök eelarve mahu osas tuleb?

Kindlasti on see tõenäoline. Kuid enne tuleb ikkagi ära oodata üheksa kuu tulemused. Meil täna on olemas kaheksa kuu tulemused, kuid august on ikkagi suvekuu. Kui september ka juurde võtta, siis sealt hakkab tulude osas juba selgem trend välja tulema.

Mis on tagasilöögi toonud? Maksutulude väiksem laekumine, riigi kehtestatud laenupiirang?

Omavalitsuste jaoks on kindlasti kõige olulisem üksikiku tulumaks. Selle laekumise pealt saab arvestama hakata, et mis võiks olla järgmise aasta eelarve maht.

Ja majanduslanguse tõttu tagasilöögist üksikisiku tulmaisu laekumise osas ei pääse?

Absoluutselt.

Opositsioon heidab ette, et linnavõim on püsikukud kasvatatud liiga suureks. Riigi tasandil on näiteks palkasid mitu korda tänavu kärbitud. Kas linn ka nüüd midagi palkade või teiste püsikuludega ette võtab?

See kõik sõltub sellest, et milline tuleb järgmise aasta prognoos. Meie jaoks on oluline see, et tuleb leida tasakaal investeeringute ja püsikulude vahel. Igal juhul tuleb vajalikud investeeringud ära teha. Kui on teada, mis on tuluprognoos, kui on teada, mis on hädavajalikud investeeringud, siis saab rääkida sellest, mis saab püsikuludest. Tuleb ka arvestada sellega, et raske majandusseisu tõttu on põhirõhk järmisel aastal kindlasti igasugustel sotsiaalteenustel.

Nii, et täna ei saa öelda, et kindlasti tulevad linnaaparaadis palgakärped ja koondamised?

Kindlasti on seda täna vara öelda.

Investeeringute taset samaväärsena tänavuse aastaga on tuleval aastal ilmselt raske hoida?

Ma julgeks praegu arvata, et see maht sama suur küll olla ei saa, kuid ootame ära veel tulude laekumised ja viimased prognoosid. Kindlasti tuleb maksimaalselt ära kasutada eurorahasid.

Suur osa investeeringurahast ähvardab minna ühele objeltile ehk Ülemiste ristmikule. See on kahtlemata liiklejate jaoks väga oodatud liiklussõlm ning pealinna liiklusele vajalik, kuid mis teistest valdkondadest saab?

Kui tõesti Ülemiste hakkab linna muid investeeringuid liigselt pitsitama, siis me peame teedeehituses määrama selge prioriteedi ehk investeerima sinna, kus saame eurorahasid kasutada ehk Ülemiste ristmikusse. Me ei saa niimoodi, et paneme kõik rahad ühte valdkonda ja teised valdkonnad jätame täitsa ära.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees ja Tallinna linnapeakandidaat Mart Laar tõi välja, et riik reageeris majanduslangusele kiiremini ja hakkas kärpimistega varem pihta. Et linn on hiljaks jäänud.

Oot-oot. See on nüüd küll väga vahva seisukoht. Hakkame kasvõi sellest pihta, et kes kuidas eelarvet tegi ja kui palju mingis eelarves õhku oli sisse kirjutatud. Meie tegime juba veebruaris-märtsis juba kõikidele ametitele kokkuhoiukava. Ning juunis kinnitatud lisaeelarvega vormistati need kokkuhoiukavad ka ära.

Tagasi üles