Kaljuveer: Kõigi pilli järgi tantsida ei saa

Marko Kaljuveer
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Kaljuveer
Marko Kaljuveer Foto: Postimees.ee

Eesti Televisiooni spordijuhi Marko Kaljuveeri arvates teevad kriitikud ETV-le liiga, väites, et rahvustelevisioon nätab liiga vähe olulisi spordiülekandeid. Ta kinnitab, et sport on nende jätkuv prioriteet.

Viimasel ajal ilmunud kriitikat lugedes jääb mulje, justkui oleks ETV spordisaadete valik ahtake ning olulised spordiülekanded magatakse maha. Kriitika on alati tervitatav, ent julgen öelda, et nii see siiski pole.

Sport on olnud aastakümneid ETV prioriteet ja ma kinnitan, et on jätkuvalt. Üritame nii palju sporti pakkuda, kui see on rahaliselt ja ajaliselt võimalik. See on alati suur kompromiss ja muidugi oleks abi sellest, kui avataks ETV teine kanal või suisa spordikanal.

Esikohal olümpiamängud

Ülekannete valiku teeb ETV nii nagu teised televisioonid üle maailma. Esikohal on olümpiamängud, seejärel erinevate alade tiitlivõistlused – jalgpall, korvpall, kergejõustik, suusatamine, laskesuusatamine jne. Kolmas valikukriteerium on see, millistel aladel teevad kaasa Eesti sportlased.

Hiljuti kritiseeris Postimehe ajakirjanik Evelyn Kaldoja ETV sporditoimetust seepärast, et olles justkui korvpalliliidu meediapartner, ei näita me piisavalt korvpalli. Tegelikult ei ole meil Eesti meistrivõistluste põhiturniiri mängude osas mingit lepingut ja nii võib neid mänge vabalt ka Kanal 2 või TV 3 näidata. Meie keskendume tähtsamatele ja otsustavamatele mängudele.

Võtame selle aasta tervikuna. Korvpalliülekandeid tuleb kokku kõige rohkem – kuni 24. Seejärel on jalgpalli- ja suusatamisülekanded, mõlemal kuni

22 ülekannet. Kui kommertskanalid keskenduvad tavaliselt n-ö kirsile tordil ning näitavad reitingute nimel populaarseid spordialasid (vormel-1), siis meil on kohustus näidata ka vähempopulaarseid alasid; meil tuleb ise noori kasvatada.

Toon näiteks suusatamise. Kui reitinguid vaadata, siis on see praegu populaarseim ala. Põhjus on lihtne: oleme sellele tähelepanu pööranud alates 1974. aastast ning just ala populaarsuse tõttu saab Eesti nüüd oma suusatippudest rääkida. Ja praegu on suusaülekannete kõrghetk: sel nädalavahetusel on Otepääl suusatamise MK-etapp ning meie toodetud pilti vaatab Euroopas

40 miljonit inimest.

Reitinguid püüame ka jalgpalliülekannetega, näiteks juunis toimuvat Eesti-Inglismaa jalgpalliülekannet vaadatakse lisaks Inglismaale väga paljudes riikides.

Ülekandeid on piisavalt palju – kohe algavad Sapporos suusatamise MM võistlused, kuid enne teeme Tartu suusamaratoni otseülekande. Näitame ka laskesuusatamise MM-võistlusi, ees on Eesti korvpalli meistrivõistlused, Balti liiga otsustavad mängud ja Eesti korvpallikoondise mängud. Aprillis alustame Balti jalgpalliga, kus toome vaatajani ühe mängu kuus. Tähtsal kohal on ka jalgpalli EM-valikmängud, spordisõbrad ootavad Eesti koondise mänge Inglismaa, Venemaa ja Horvaatia vastu.

Ideaalilähedane sport

Keskendume ka kergejõustikule, näidates Eesti meistrivõistlusi ja Euroopa mitmevõistluse superliigat. Vahendame kergejõustiku MM-võistlusi, näitame sõudmise MK-etappi ja MM-võistlusi, MK-etappi judos, Tartu rattamaratoni, ratsutamise MK-etappi jne.

Tsiteerides meediateoreetik Raul Rebast, ETV spordiprogramm on ideaalilähedane. Kui meid Norra või Soome rahvustelevisiooniga võrrelda, siis on meie olukord parem, sest seal on tippülekanded ära jagatud mitme erakanali vahel.

Muidugi on raske kõigi pilli järgi tantsida, sest üks ütleb, et sporti on palju, teine ütleb, et vähe. Tõde on vahepeal – sporti on parasjagu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles