Riigi maamüügiplaan ähvardab läbi kukkuda
11. september 2009, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maa-amet paiskab tuleval nädalal müüki 20 000 hektarit riigile kuuluvat metsamaad, et sellega täita riigikassa tühja kukrut, ameti väidetava kokkumängukatse pärast on see plaan aga ohus.
See on miljardikroonine tehing, kui võtta aluseks arvutus, et palgimetsa hektarist saab 70 000 krooni. Et müüki minevad maatükid pole siiski kõik valitud palgimets, siis võiks loota, et keskmiselt õnnestub teenida 50 000 krooni hektari eest.
Maa-ameti asejuht Anne Toom kinnitas, et hiigeloksjon algab järgmisel nädalal ja peab lõpule jõudma oktoobrikuu lõpuks.
Müüki läheb üle 2000 kinnistu. Selle lõpetamiseks on vaja tohutut bürokraatiamasinat, mis peab pakkumused avama, hindama ja kinnitama. Toom kinnitas, et juba pikemat aega on amet pidanud plaani kasutada selleks elektroonilist lahendust – oksjonilehekülge.
Amet kuulutas selle saamiseks välja ka riigihanke, aga miskipärast leidis amet teisipäeval, et sellist keskkonda pole vaja.
Postimeest nõustanud ärimeeste arvates loobus maa-amet oksjoni kodulehe tarkvaraostust seepärast, et ametnikud tahtsid Arco Vara suuromanikega seotud inimestele kätte mängida soodsat tellimust.
Kuna häbitu katse läbi ei läinud, siis loobus riigiamet üldse elektroonilisest oksjonist ja rahvusvaheliselt reklaamitud e-tiiger toimetab hiigeltehingut ette valmistades nagu üks bürokraat kunagi – paberi ja tindipliiatsiga.
Kogu lugu algas aga sellega, kui tänavu suvel kuulutas maa-amet välja riigihanke, et osta oksjonitarkvara. Pakkumise tegid Pinneker Invest OÜ, mis on juhi Lehar Lindre kaudu seotud Arco Varaga, ja Oksjonikorralduse OÜ.
Esimene tegutseb veebis portaalis metsaoksjon.ee ja teine haamer.net-is. Oksjonikorralduse OÜ taga seisvad ärimehed on pärit Viljandimaalt, nad on kummikutega mulgid, kes kirjute lipsudega tallinlaste äri tulid ära rikkuma. Vähemalt nii kirjeldasid nad end ise. Iroonia mõelge ise juurde!
Pinnekeri pakkumine oli 2,028 miljonit krooni, Oksjonikorraldusel 0,744 miljonit krooni. Vahe oli seega peaaegu kolmekordne.
Mulkide probleemid enampakkumisel aga algasid juba enne ümbrikute avamist. Maa-amet lihtsalt ei saatnud Oksjonikorralduse OÜ-le pakkumuse esitamiseks vajalikke dokumente.
«See oli inimlik eksitus,» lausus maa-ameti nõunik Petra Brenner, kes on hanget läbi viinud komisjoni liige.
Kolm tundi enne tähtaega said mulgid paberid ja pool tundi enne tähtaega esitasid ametliku pakkumuse. Üllatused aga ei lõppenud.
Ümbrikute avamisel julgestas Pinnekeri pakkumust kaks miljonäri – Richard Tomingas ja Hillar-Peeter Luitsalu. Maameeste kahtlusi süvendas fakt, et kumbagi neist polnud ametlikult kohal, neid polnud kantud protokolli.
Mõne aja pärast sai Oksjonikorralduse OÜ teate, et nende pakkumine ei sobi maa-ametile. Asi läks riigihangete ameti vahekohtusse. Viimane käskis maa-ametil Oksjonikorralduse pakkumise tagasilükkamine tühistada. Siis läks veel mõni päev ja teisipäeval vormus maa-ameti käskkiri, mis tühistas kogu hanke.
Maa-ameti juht Raivo Vallner põhjendas oksjonitarkvarast loobumist sellega, et kuna odavam pakkuja vaidlustas hanke, siis oleks edasine asjade käik kaasa toonud lõputuid kohtulahinguid.
Vallner põhjendas Oksjonikorralduse pakkumisest loobumist sellega, et tarkvaras ei saanud end identifitseerida ID-kaardi ega internetipanga lingiga. Samuti polnud neil ette näidata vähemalt kaks aastat töötanud keskkonda.
«See on tühi jutt, et keegi on kellegi tuttav,» kostis Vallner kokkumängukahtluste kohta.
Oksjonikorralduse OÜ osanikud Sven Tiirusson ja Aarne Lätte kinnitasid, et Vallneri toodud põhjendused ei vasta tõele.
Meeste sõnul võitsid nad selle aasta algul kaitseväe logistikakeskuse hanke vanade sõjaväesõidukite mahamüümiseks. Kaitsevägi testis ja kontrollis nende tarkvara tööd, leidis selle olevat sobiva ja vastava ka kõikidele seadusesätetele, mis riigivara erastamiseks vajalikud. Maa-amet aga lihtsalt nentis, et Oksjonikorralduse tarkavara ei sobi neile ja punkt.
Jaanus Tamkivi: see oli halb üllatus
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi märkis, et käsitsi on maa-ametil keeruline 2100 maatükki lähinädalail maha müüa. Aga riigikassa nutab metsamüügi raha järele.
Miks on maa-ametil vaja elektroonilist müügikeskkonda?
See on vajalik selleks, et maa-amet jõuaks neile pandud müügiplaani täita. Oksjonite korraldamine teadete alusel on võimalik, aga sellises mahus lühikese aja jooksul (20 000 hektarit kuue nädalaga – toim) neid maid müüa pole võimalik. Elektrooniline oksjonikeskkond annaks müügile palju juurde, ka müügihind saaks maatükkidel olema oluliselt parem.
Maa-amet teatas, et loobus sellise internetikeskkonna hankimisest.
See oli halb üllatus, et meil ei õnnestunud oksjonikeskkonda hankida.
Kas teile seda ka räägiti, et maa-amet püüdis oksjonitarkvara hanget Arco Varaga seotud inimestele suunata?
Ei tea, ei ole kuulnud. Kes nii väidab, peab oma sõnu suutma tõestada.
Põhiline kahtlus püsib sellel, et nendega konkureerinud pakkuja esitas korrektse pakkumuse, seda kinnitas ka riigihangete amet, aga mõistlikku selgitust pole, miks maa-amet eelistab kolm korda kallimat pakkumist.
Seda peab maa-ameti peadirektorilt küsima. Mina saan öelda, et internetioksjoneid kasutades oleks riigimaa müük tõhusam.
Täitevamet kasutab samuti internetikeskkonda, võib-olla maa-amet loobus seepärast, et riigil on juba sobiv tarkvara olemas.
Ega müügitöö selle aastaga ei lõpe. Tuleval aastal on veel rohkem vaja müüa, sest 2010. aasta eelarvega alles tegeldakse ja täiendavate tulude otsimine on laual. (PM)