Vastukaja: Lugupeetud professor Marju Lauristin!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teie artikkel «Teistsuguse Eesti ootuses» (AK, 13.01) pälvib tähelepanu mitmel põhjusel. Nagu ka teie akadeemiline ja avalik tegevus, mille tunnistajaks ma olin noore diplomaadina Soomes 1990. aastatel. Teie elegantsed artiklid Soome pressis olid huvitavad.
Olin seetõttu hämmeldunud mõistete pärast, mida kasutasite Poolast rääkides oma AK analüüsis. Artikkel polnud pühendatud minu kodumaale, nii et võiks öelda, et teie lühikest viidet seal tuleks pidada intellektuaalseks hüppeks, et tuua välja teie mõningasi eestlastele adresseeritud postulaate.
Isegi sel juhul leian ma teie lühikesed «Poola remargid» teenimatud olevat; «punase laterna» metafoor sobib hästi mustvalge hinnangumeetodiga. Miks te seda kasutasite, professor?
Paljud poolakad, kaasa arvatud allakirjutanu, ootavad teistsugust Poolat, selles pole küsimus. Kuid «imelaps» on alal hoidnud suure osa oma hoogsusest, elujõust ja külgetõmbejõust. Olen uhke selle üle, mida oleme saavutanud omavalitsusvaldkonnas: kommuunid, alevid ja linnad on sõltumatud keskvalitsusest ning kasutavad ära oma küllalt suuri eelarveressursse. See soodustab kodanikuühiskonna kiiremat arengut.
Välispoliitikas on mul privileeg arvestada (alates märtsist) ligi 4000 Poola sõduriga, kes osalevad rahuvalveoperatsioonides ja abistavad teisi Balkanist Kongoni ja Lähis-Idast Afganistanini. Jah, me saame ise suurt toetust ELi sees, kuid ühe inimese kohta on see toetus väiksem kui teiste 2004. aastal ELi liikmeks saanud liikmesriikide puhul. Samal ajal on kasvanud meie abi arengumaadele geomeetriliselt.
Oleme juba olnud edukad, kuid nagu eestlasedki, oleme ambitsioonikamad ega jää loorberitele puhkama. Meie tööpuuduse statistika on õudusunenägu, ma olen nõus, kuid see näitab üksnes mündi üht külge. Teine on sotsiaaltoetuste «päritud» süsteem, mis ei motiveeri tööd otsima või teeb võimalikuks enda töötuna registreerimise ja hallis sektoris töötamise. Tegelik tööpuuduse määr on viie protsendi tasemel.
Ma ei hakka rohkem teie aega raiskama sellega, miks ma arvan, et Poola avalik imago erineb tegelikkusest. Meedia pealiskaudse iseloomu teooria on hea, kuid mitte täielik intellektuaalne lahendus. Ma nõustun paljuski sellega, mida kirjutas Erkki Bahovski samas Postimehe numbris 13. jaanuaril. Lisaks sellele õpiksin ma teilt, professor, ilmselt palju enam, miks tegelikkus ja ettekujutused nii paljus lahknevad.
Siiralt teie
Tomasz Chłoń
Poola Vabariigi suursaadik Eestis