Nelipühiks peaks Vabaduse väljaku ääres asuv 140-aastane Jaani kirik saama seestpoolt täiesti uueks. Kuigi algul lükkusid remondimõtted tulevikku, sai oluliseks murdepunktiks vana oreli saatmine Saksamaale remonti.
Kogudus õmbleb kolmele nööbile kasuka külge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui me selle taas üles paneme ja seejärel kirikusse üle saja kantmeetri betooni kallame, mis kuivama hakkab, siis mis saab selles niiskuses uhkest orelist, mida seitsme miljoni krooni eest remontisime?» küsisid kiriku juhid iseendalt, kultuuriministrilt Raivo Palmarult ja linnapealt Jüri Rataselt. Targad mehed murdsid päid ja leidsid, et kirikus tuleb remont teha enne oreli ülespanekut.
Liivaväli kirikus
Kui kiriku laes ja sammaste küljes miilaksid päikesevalguslambid, võiks arvata, et Jaani kirikus on avatud lõunamaine rand. Tõsi, veekogu silmapiiril ei ole. Ainult liiv ja liiv, igav liiv. Seda on siin palju, sest kogu tuhanderuutmeetrist põrandapinda katab kuni 20 sentimeetri paksune liivakiht. Altarist paremal seina ääres tambitakse seda parajasti hääleka agregaadiga tihedaks pinnaks.
«Püüame siin jah natuke Saharat imiteerida. Kui väljas on hästi külm, võivad liivaväljad kirikus olla inimestele üsna põnevad,» naljatab Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu, omal kasukas seljas ja karvamüts kaenlas. Tema arvestuse kohaselt on kirikusse maha pandud vähemalt 200 kantmeetrit head ehitusliiva.
Uudistajaid siiski liivaväljadele ei oodata. Seda enam, et peagi kaob kõrb soojustuskihi ja betooni alla. Enne paigaldatakse aluskihti enam kui 13 kilomeetrit põrandakütte torustikku, elektri- ja valguskaableid.
Kirikulised kreenis
Kirikupingid, lühtrid ja altarimaal on restaureerimisel, mullu sisse pühitsetud uus väike orel, kantsel ja altar korralikult sisse pakitud. Nii tühja ja avarat kirikusaali saab harva näha.
«Öeldakse, et umbes selline pilt avanes ka Tartu Jaani ja Viljandi Jaani kiriku restaureerimisel, aga need ei olnud vahepeal kirikuna kasutusel. Seda, et elav kogudus läheb pooleks aastaks kirikust välja, laseb kogu sisustuse ära viia ja loodab kõik ilusas korras tagasi saada, pole Eestimaal küll vist tihti juhtunud,» leiab Tammsalu.
Jaani kogudus käib pühapäeviti jumalateenistusel Nigulistes, kolmapäevased hardushetked on Rootsi Mihkli kirikus. Tagasi loodetakse kodukirikusse saada nelipühi esimeseks pühaks.
Tammsalu selgituse kohaselt rajati Jaani kirik 140 aastat tagasi endisse vallikraavi, mille pinnas tasapisi vajub. Põrandaplaatide alla pandud saviliiv on muutunud tolmuks. Seepärast oli kiriku põrand kohati ligi
40 cm ära vajunud.
«Pingid olid nii viltu, et istudes tundsid end kreenis olevat. Tallinna esindusväljakul asuv kirik oli täiesti kreenis,» põhjendab õpetaja remondivajadust.
Hoopis ohtlikus seisus oli mituteist tonni kaaluv orelirõdu. Seda toetavate puitpostide alumised otsad seisid lausa õhus, sest põrand oli alt ära kadunud. Suur ime, et õnnetust ei juhtunud. Kogu kirik ise, seinad ja tugipostid seisavad kindlal alusel, sest on ehitatud pikkade tammevaiade peale. Aga Tammsalul on ka nende pärast mure.
«Kui nüüd minu saarlasest tuttav Vjateslav Leedo hakkab Vabaduse väljaku alla parkimisplatsi ehitama ja siia, kirikust oma 1015 meetri kaugusel, vaiu rammima ning auku kaevama, võib pinnavee tase alaneda ja kirikut toetavad vaiad kuivale jääda. Kuivale jäänud puit on aga kerge pehkima,» hoiatab Tammsalu, lootes siiski, et Saaremaa rikastel meestel on mõistust. Ehitusmeistrina on ta ise kunagi koos Leedoga Saaremaal ühes firmas töötanud.
Jaani kiriku remondiks kulub vähemasti 1516 miljonit krooni. Lisaks tuleb raha leida akende restaureerimiseks. Ka lühtrite ja vitraaide uuendamine on veel oraste peal kokku on puudu ligi kuus miljonit krooni.
«Nii linn kui ka riik lubasid remondiraha, kui kogudus ise oma kahemiljonilise eelarve juures on võimeline leidma viis-kuus miljonit,» räägib Tammsalu.
Riik andis lisaeelarvest viis miljonit. Tammsalu selgitab, et see ei tulnud teiste kirikute arvelt, nagu ajakirjanduses on eksikombel väidetud. Linn andis mullu miljoni, annab tänavu teise ja lubab tulevaks aastaks veel kolm.
«Oleme suutnud ligi kolm miljonit kõrvale panna. Lisaks võtame laenu, lootes, et linn oma lubaduse täidab. Seniks peame linna eest laenu võtma, et linnale kuuluv kirik korda teha,» selgitab Tammsalu rahastamise keerdkäike.
Kogudus pingutab rihma
Pealegi loodab ta imele ja jumala abile, et leida ka ülejäänud raha. Pole ju mõeldav, et aasta-paari pärast hakatakse taas aknaid remontima. Kui juba, siis juba. Ehk aitab ka kiriku kaitsepühak, armastuse apostel, evangelist Johannes inimesi leida, kes asja toetaksid.
Tammsalu räägib õhinal, et kirik tuleb helge, kaunis ja soe seinad kergelt kollakad, lagi valge. Kaari toetavail postidel püütakse välja tuua paekivi. Juba sügisel katuse remondi aegu pandi võlvidele tugev soojustuskiht. Kui praegu kulub kiriku kütmiseks 13 000 15 000 krooni kuus, siis tulevikus loodab kogudus säästlikumalt hakkama saada.
«Võin julgelt öelda, et see on olnud jumala plaan ja tahe. Asi liigub! Kõik on sujunud täpselt ja õigel ajal. Alustasime kasuka kolmest nööbist ja nüüd tuleb kasukas juurde, nii mis mühiseb,» rõõmustab õpetaja.
Nööpide all mõtleb ta kolme orelit: vana, mille tükid praegu Saksamaal remondis, uut, mille orelimeister mullu kokku pani, ja altariorelit, mille tarvis tuulekanalid paika saavad.
Detsembris tähistab kogudus kiriku 140. aastapäeva. Selleks ajaks peaks olema kirik kaunis, betoon kuivanud ja vana orel taas omal kohal.
----------------------------------------
Kas 27. mail peetakse siin nelipüha jumalateenistust?
Urmas Tammemäe, Tarrest Ehitus OÜ projektijuht:
Pead lausa pakule ei pane ja kellel mu pead tarvis ongi. Kui mingeid kardinaalseid üllatusi ei teki, on see reaalne. Väike peavalu on akende pärast. Praeguses hankes neid sees ei ole, aga ära tuleks teha.
Aega on napilt, aga siin tegutseb vaid viis-kuus meest?
Iga töö jaoks on oma spetsialistid. Praegu pannakse juhtmeid ja kaableid, see on alltöövõtja Welander ASi meeste asi. Seda tööd suure karjaga teha ei saa. Tarresti ehitajad on teistel objektidel. Kui siin front tekib, tulevad nad siia.
Kas olete varemgi niisuguseid töid juhtinud?
Nii pole olnud, et kirik puhtaks ja siis kõik uuesti paika. Restaureerimist on küll olnud. Viimane suurem asi oli väike õigeusukirik Ahtri tänavas eelmisel aastal.