Eesti toob kaks Afganistani arsti Maarjamaale õppima

Välisminister Urmas Paet. Foto: Peeter Langovits.

Afganistani verise lõunaprovintsi Helmandi meditsiinisüsteemi arendamise eest vastutav Eesti võõrustab paari kuu pärast esimest korda kaht sealset arsti.

Kahest tõenäoliselt novembri teises pooles siinsete haiglate ja tervishoiusüsteemi juhtimisega tutvuma saabuvast meedikust üks on Helmandi kuberneri meditsiininõunik ja teine provintsi keskhaigla rolli täitva Bosti haigla peaarst.

Arstide siiatoomist rahastab välisministeerium arenguabi rahast. Välisminister Urmas Paeti sõnul pole ürituse eesmärk ainult kahe inimese visiit. «Plaan ei ole see, et nad käivad siin, näevad ja imestavad ja kõik ununeb, vaid et see projekt jätkuks Afganistanis,» rääkis minister. «Kava on luua seal alus arstide täiendusõppeks.»

Väliskülaliste õppereisi Eestisse korraldab mittetulundusühing Mondo. Sama organisatsioon on saatnud Helmandisse ka kaks meditsiinieksperti, tunamullu Argo Partsi ja tänavu Anu Raisma.

Esmaabikursused kohalikele

Eestist saadetud eksperdi töökoht on Suurbritannia juhitud Helmandi provintsi ülesehitusmeeskonnas ning ta on seal ainuisikuliselt vastutav siiani osaliselt mässuliste kontrolli all oleva ja nii NATO sõdurite kui tsiviilisikute poolest kõige suurema ohvrite arvuga piirkonna meditsiinisüsteemi ülesehituse eest. Raisma saadab afgaane ka Eesti-reisil.

Lisaks Helmandi arstidele moodsa meditsiini alaste teadmiste jagamisele tahab Eesti alustada ka tavakohalikele tervishoiuteadmiste andmist. Näiteks esmaabi väljaõpet.
«See oleks mõeldud n-ö lihtsatele afgaanidele sealsamas Helmandis,» rääkis Paet.

«Jätkuvalt on nii, et kuigi haiglad on olemas ja meditsiinipunktid ka, võib tihti kümme kilomeetrit seal ikkagi saatuslikuks saada – sest teed on läbimatud või olematud.»
«Mõte on viia ennekõike sealsetele naistele läbi kõige esmasemad esmaabikursused, kuidas nad saaksid kõige lihtsamate meditsiiniasjadega seal ise toimetada,» selgitas Paet.

Raamatud kirjaoskamatutele

Esmaabikursustel osalejate tarbeks toetab Eesti ka raamatute kirjastamist. «Need on natuke teistsugused raamatud kui need, millega meie siin harjunud oleme,» märkis välisminister. See tähendab, et tegu on õpikutega, mis on «loetavad» ka kirjaoskamatutele inimestele.

«Pildiraamatud sisuliselt. Piltidel on need tegevused, mida peab tegema,» kirjeldas Paet. «Nendega, kes suudavad lugeda, on lihtsam, aga kuna Helmandis on jätkuvalt kirjaoskamatus eriti naiste seas hästi kõrge, siis on ka raamatud, mida nad saavad kasutada lugemata.»

Paeti kinnitusel läkitab Eesti meditsiinieksperdi Afganistani kindlasti ka tuleval aastal, kuid lisainimesi sellele laiale tööpõllule praegu saata ei kavatse. Küsimust, kes seda tööd tuleval aastal teeb, praegu tema sõnul arutatud pole. «See sõltub Anu Raismast, mis on tema valmisolek, kas ta tahaks jätkata või vahetust saada,» rääkis ta.

Paeti sõnade kohaselt on Eestil kolm arenguabi valdkonda, mida hoolimata riigieelarve kärbetest ei puututa – tuleval aastal jäävad samaks summad, mis eraldatakse Afganistanile, Gruusiale ja humanitaarabiks. «Võtame vähemaks peamiselt üksikute ühekordsete projektide raha, mis ei ole siiani olnud väga süsteemses raamistikus, ning natuke väheneb ka Moldova ja Ukraina abi,» ütles ta.

Eesti abi Helmandile

•    Provintsi keskhaiglat on Eesti toetanud kolme projektiga, millele on kulunud aastatel 2006–2009 ühtekokku 4,4 miljonit krooni.
•    Eesti raha eest on ostetud haiglasse näiteks lasteosakonda hädavajalikke seadmeid ja kütust nende elektrigeneraatori käigushoidmiseks.
•    Eestist saadetud meditsiinieksperdi vastutusel on ka terve Helmandi provintsi meditsiinisüsteemi arendamine, see inimene peab hindama kohalike vajadusi ning vaatama, kuidas Eesti ja ka näiteks provintsi ülesehitusmeeskonna juhtriik Suurbritannia saavad neid aidata.

Allikas: välisministeerium, PM