Nordea analüüs: Jätkuv majanduskasv - oht ja võimalus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aare Tammemäe
Aare Tammemäe Foto: Postimees.ee

Eesti on seni olnud majanduslikult edukas riik. Balti riigid on viimastel aastatel näidanud stabiilselt maailma kõrgeimaid majanduskasvu näitajaid ja ka lähitulevikuks ennustavad analüütikud meile jätkuvalt tugevat majanduskasvu. Eesti on siinkohal esirinnas. Aga nagu ütleb eesti vanasõna, pole head ilma halvata. Nii tuleb ka siin endalt küsida, mille arvelt meie majandus hoogsalt kasvab, kas kasv on jätkusuutlik ning milliseid riske peaksime tulevikus tähelepanelikumalt jälgima.

Väliskeskkond. Tänaseks on saavutatud majandustsükli tipp. SKP kasv 2006. aastal oli ligi 12% (vt graafik1).

Tööjõu kallinemine

Edasine majandusareng oleneb ettevõtjatest ja nende võimest uue olukorraga kohaneda.

Üha enam hakkavad tulema löögid sealt, kust seda varem oodatagi ei osanud. Töötajate palgatõusu soovid ulatuvad aina sagedamini üle kümne protsendi aastas, keskmine brutopalk kasvas 2006. aasta kolmandas kvartalis 16,5 protsenti. Teatud sektorites, näiteks ehituses, on palgad tõusnud aastaga üle 50 protsendi. Konkureerime väga selgelt tööjõu pärast Soome, Rootsi, Iiri ja teiste riikidega ning see puudutab nii era- kui ka avalikku sektorit. Meie tööjõuressurss on ammendumas ja selle üheks tulemuseks on just tööjõukulude hoogustunud kasv. Kindlasti ei aita Eesti avaliku sektori töötajate palkade viimine keskmiselt 25 000 krooni tasemele leevendada erasektori tööhõive probleeme.

Kuna vaba tööjõudu pole piisavalt, on tööjõukulude kiire kasvu jätkumine vältimatu. Ennustan, et lähiaastatel tuleks ettevõtjatel arvestada minimaalselt 10–15-protsendilise palgakasvuga aastas.

Kas olete mõelnud, mis juhtub teie ettevõtte kasumiga, kui tööjõud kallineb näiteks viie aastaga kaks korda? Kas kaupade või teenuste hinda on võimalik tõsta samas tempos?

Kuna palgasurve on vältimatu, on ainus tee töötajate ja seadmete tootlikkuse tõstmine. Seni on tootmismahud paljuski suurenenud lisatööjõu arvelt, mitte niivõrd tootlikkuse tõusust. 2006. aasta kurb statistika näitab, et tootlikkuse kasv on olnud kaks korda väiksem kui töötasude kallinemine. Ettevõtjad ja avaliku sektori esindajad, paneme ajud tööle!

Praegune tööpuudus Eestis on lähenemas oma loomulikule miinimumile, olles ELis 3.–4. kohal (vt graafik 2). Näiteks Taanis on see määr 3,5 protsenti, Hollandis 3,9 protsenti ning Eestis ja Iirimaal 4,2 protsenti (Eurostat, okt 2006).

Ebastabiilne naftahind


Mis on juhtunud teiste oluliste ressurssidega? Energiahinnad näitavad tõusutrendi ning elektrihinna tõusu kõrval on märkimisväärne pigem gaasi ja naftatoodete hindade järsk tõus viimastel aastatel. Kuigi Nordea majandusanalüütikud on arvamusel, et naftahinnad võiksid järgneva kahe aasta jooksul stabiliseeruda 60–70 dollari juures barrelilt (praegu isegi 50 dollari juures), siis igasugune nõudluse järsk või ootamatu muutus võib hinnad lähiaastail viia isegi 120 dollarini. See tähendab igatahes suurt ebakindlust.

Mitme partneriga töötamine on

kulukam, aga kasulikum.

Kuigi raha on maailmas jätkuvalt palju, mõjutavad selle hinda mitmed majandustegurid. USA majanduse edasine suund – pehme maandumine või järsk kukkumine – võib tingida rahamaailma järsu reageeringu ka Euroopas. Me peame harjuma sellega, et näeme Euribori oluliselt kõrgematel tasemetel, kui oleme harjunud. 2007. aasta lõpuks ennustame Euroopa Keskpanga baasintressi tõusu 3,75 protsendini, mis kergitab Euribori kõvasti üle nelja protsendi (veel hiljaaegu oli see natuke üle kahe protsendi). See on kulu, mille peab keegi kinni maksma. Kes maksab? Loomulikult meie ise ning meie tooteid ja teenuseid tarbiv ekspordipartner või sisetarbija.

Kokkuvõttes tingib ressursside kallinemine restruktureerimise vajaduse ja endisest suuremat tähelepanu oluliste riskitegurite maandamisele. Pakun ettevõtjatele välja mõned praktilised soovitused, kuidas mõningaid riske maandada.


1) Tootmine, investeeringud

Investeeringud peaksid olema suunatud lisandväärtust loovasse tehnoloogiasse, mitte kinnisvarasse. Mõningad märgid näitavad, et ettevõtted on hakanud enam investeerima masinatesse ja seadmetesse. Arendada välja kompetentsid järk-järgult. Kui tegutsetakse allhankijana, siis lisada juurde uusi kliente, arendada välja oma tooted jne. Loobuda iga hinna eest kinnisvara omamisest või sinna investeerimisest, kui see ei ole just ettevõtja põhitegevus. Lõppude lõppuks on see vara, mille all istub kinni omaniku kapital ning selle võrra tegeleb ettevõte vähem põhitegevusega. Vajadus suurema spetsialiseerumise järele ning rohkema koostöö järele teadus- ja arendusasutustega.


2) Kütuse-, intressi- ja valuutariskid

Ettevõtjad võiksid keskenduda põhitegevusele ning maandada tooraineriske. Näiteks need, kes tegutsevad transpordi ja ehituse vallas (masinates kasutatavad kütused) või kes kasutavad naftasaadusi hoonete küttesüsteemides, võiksid kaaluda kütuse hindade fikseerimist pikema perioodi peale. Vajalikud instrumendid on pankadel olemas ning tuleks mõista, et lisaks nafta hinnale võib maandada ka diisli, lennukikütuse, kütteõlide, laevakütuste ning bituumeni jms seotud riske. Muuseas, hinnariski saab maandada ka selliste toorainete puhul nagu metall, paber ja plastik. Intressiriskide maandamiseks pakuvad kõik pangad lihtsaid instrumente, kus muutuv Euribor asendatakse fikseeritud baasiga. Loomulikult on fikseeritud baas veidi kõrgem kui tänane Euribor, kuid tõusvate intresside keskkonnas on kasulik selline intressi fikseerimine ikkagi ära teha ning mitte enam muretseda intressi kõikumiste pärast kapitaliturgudel.


3) Organisatsioon, tööjõud

Muutu allhankijast allhanke võtjaks! Kasuta omakorda ära madalama palgatasemega riikide oskustööjõudu või tootmisvõimsusi ise sinna otseselt investeerimata. Palgatõusu asemel tee töökeskkond meeldivamaks ja paku töötajatele välja lisahüvesid (sportimisvõimalused, koolitused,


firmaüritused jne). Identifitseeri oma võtmetegijad. Oluline on ka see, et sinu ettevõtte püsimajäämise risk või tegevus ei sõltuks ainult ühest inimesest. Vähenda sõltuvust ühest töötajast.


4) Äririskid

Diferentseeri – ära sõltu ainult ühest ostjast, hankijast, turust. Kuigi mitme partneriga töötamine võib olla kulukam, võib see osutuda pikemas perspektiivis kasulikumaks. Pane olulisemalt rohkem rõhku kliendisuhtele – kas klient on sind valinud vaid hinna tõttu või on valmis jätkama ka siis, kui sinu teenuse või toodangu hind tõuseb? Kulude kokkuhoiu ja tootluse tõstmise juures ära unusta kvaliteeti ja kliendikasu. Teenuse või toodangu kvaliteedi langus ei ole kunagi hea märk, isegi kui see on põhjendatav muude kulude tõusuga. Kulude kokkuhoidmise eesmärgil kaalu koopereerumist konkurendiga mittestrateegilistes valdkondades. Hea näide konkurentidevahelise koostöö võimalikkusest kliendi kasu nimel on Nordea ja Sampo ühiste sularahaautomaatide võrgustiku projekt.

Tootlikkust aitab tõsta selge juhtimissüsteem

AARE TARK
advokaadibüroo Tark & Co juhtiv partner

Majanduskeskkonna toimimise tõhusust ja arenguperspektiive on võimalik analüüsida või mõõta mitmel erineval tasandil. Lisaks paljudele levinud näitajatele on üks oluline mõõdupuu ka see, kuidas on rakendatud erinevaid majandusprotsesse mõjutavaid reegleid, nn protseduurireegleid.

Ühiskondlikul tasandil on esmatähtsad tugevad ja hästi toimivad institutsioonid (näiteks kohtusüsteem või täitevvõim), mis tagavad selle, et reeglitest peetakse kinni.

Sarnaselt makrotasandiga tuleks ka ettevõtluskeskkonnas panna paika kindel reeglistik, kuidas mingi protsess ettevõtte sees toimub, kes selle eest vastutab. Ettevõtte tootlikkus ja konkurentsivõime on otseselt seotud efektiivse juhtimisega. Üheks olulisemaks tootlikkuse tõhususe mõjuteguriks on ettevõttesiseste protseduurireeglite võimalikult täpne, lihtne ja organisatsiooni tervikuna kaasav raamistik.

Siinkohal näitavad head eeskuju Skandinaavia riikide tootmisettevõtted, kus detailne ja süsteemne juhtimine on taganud tootlikkuse kasvu ja tugeva konkurentsieelise turul.

Hästitoimivad protseduurireeglid lubaks ka Eesti ettevõtetel tootlikkust tõsta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles