Eestis on mitmekordistunud lapsehoolduspuhkusel olevate isade arv ja üheks selle põhjuseks võib olla vanemahüvitise aja pikendamine, kuna mehed lapse esimestel kuudel imikuga koju jääda ei julge. Teleajakirjaniku Vahur Kersna arvates on isad selleks lihtsalt rohkem valmis.
Kui vanemahüvitise maksmise esimesel aastal 2004 oli lapsehoolduspuhkusel 74 isa, siis tänavu on neid juba 1099 ehk viie aastaga on lapsepuhkusel olevate isade arv kasvanud ligi 15 korda.
Lapsega kodus olevate meeste arv suurenes märgatavalt kolm aastat tagasi, kui vanemahüvitise maksmist esimest korda pikendati lapse 14 kuu vanuseks saamiseni.
Just see võibki Praxise analüütiku Andres Võrgu hinnangul olla üheks põhjuseks, miks mehed aina sagedamini otsustavad koju jääda. «Praxise poolt läbiviidud lapsevanemate uuring näitas, et mehed on parema meelega kodus, kui laps on vanem ning rinnaga toitmine on lõppenud,» selgitas Võrk.
Teise põhjusena pakkus ta välja, et vanemahüvitise esimestel aastatel polnud mehed sellest võimalusest lihtsalt teadlikud ning sellele on viidanud ka mitmed uuringutes osalenud isad.
Emade kojujäämise ainuõiguse aega kärbiti
Ka on aja jooksul muudetud seadust nii, et isadel on lihtsam koju jääda. Kuni 2007. aasta 1.septembrini maksti kuni kuuekuulise lapse vanematest vanemahüvitist ainult emadele. Isad võisid seda taotleda vaid erijuhtudel, näiteks juhul kui ema oli surnud. Siis aga muudeti seadust ning nüüd on emadel ainuõigus vanemahüvitisele vaid kuni lapse 70 päeva vanuseks saamiseni.
«Neljandaks on võimalus, ehkki ebatõenäoline, et kuna meeste seas on viimasel ajal töötus kasvanud palju kiiremini kui naiste seas, siis mõnede perede puhul on otstarbekam, et isa jääb vanemahüvitist saama ja ema jätkab täiskohaga või osa-ajaga töötamist,» sõnas analüütik.
Isad on selleks rohkem valmis
Teleajakirjanik Vahur Kersna arvates on tänapäeval mehed hingeliselt rohkem valmis lastega koju jääma. «Olukord ühiskonnas on selline, kus inimestel on seda sisemiselt vaja,» selgitas ajakirjanik, kes kaks aasta tagasi toona aastase pojaga koduseks jäi.
Kersna sõnul kuulis ta pärast seda mitmest isast, kes just tema eeskujul otsustasid samuti lapsega koju jääda. «Neid oli üllatavalt palju, ma ise ka imestasin, et ma oleksin olnud nagu mingi pioneer või tõrvikukandja,» tõdes ajakirjanik.
Ta meenutas, et nii mõnigi kord astusid võõrad inimesed talle tänaval või poes ligi ja öeldes, et «sain teie otsusest julgustust». «Ju siis keegi pidi lihtsalt ütlema - kuulge sõbrad, see on loomulik, teeme ära, mis te sabistate. Kui mina teen, saate teie ka hakkama,» tõdes Kersna.
Koduseks jäävad sagedamini kõrgepalgalised isad
Võrreldes vanemahüvitise maksmise esimeste aastatega, on viimasel ajal juurde tulnud kõrgepalgalisi isasid, kes otsustavad lapsehoolduspuhkusele jääda. Nii saab tänavu juba iga viies lapsega kodus olev isa maksimumsummas vanemahüvitist.
«Esiteks, meeste palk on kõrgem kui naistel, seega on juba puhas tõenäosus, et maksimaalse vanemahüvitise saajate seas on mehi suhteliselt rohkem kui madala vanemahüvitise saajate seas, juba palgaerinevuse tõttu suurem,» tõdes Praxise analüütik Andres Võrk.
Teise selgitusena pakkus ta välja, et paremini teenivatel meestel on enamasti ka kõrgepalgalised naised, mis omakorda tähendab paindlikumat töötamise võimalust.
Analüütiku sõnul ei saa ka välistada, et just hästi teenivatel meestel on paindlik töö ja nad jätkavad töötamist ka vanemahüvitise saamise ajal.
Tallinna Ülikooli elustiilide uurimise keskuse teadur Marion Pajumetsa sõnul võib kõrgepalgaliste meeste koduseks jäämist selgitada teooriaga, mille kohaselt tööturul hinnatud meeste enesekindlusega on kõik korras ja nad ei karda, et traditsiooniliselt naiste tööks kujunenud lapsehoid nende maskuliinset väärikut kahjustaks.
«Tööturul madalamas või ebakindlas positsioonis olevad mehed ei seo end ebamehelikeks peetavate valdkondadega, sest tunnevad, et nende mehelikkus on juba niigi haavatud,» selgitas ta.
Kojujäämine sõltub isa valmisolekust
Teleajakirjanik Vahur Kersna ei usu, et otsust lapsega koju jääda võiks oluliselt mõjutada vanemahüvitise suurus, mis viimasel ajal on kasvanud. «Kogu see rahajutt seal ümber, see on täielik jama,» sõnas ta.
«Kui sa teenid 1000 krooni või 10 000 krooni, siis on see vahe määrav, aga sealt edasi tänapäeva Eestis, kus pole veel nälga katku ega sõda, pole sel enam mingit tähendust,» lisas ta.
Lapse esimesed kuud on Kersna sõnul erakordne aeg elus. «Mille nimel võtta endalt ära see kogemus? Et teenida rohkem raha ja teha kuutõsumiseni tööd? Ma ei näe sellel mõtet,» sõnas Kersna. Ta lisas, et elus on raha teenimisest olulisemaid asju ning mingil hetkel saavad inimesed aru, et tuleks keskenduda olulisematele väärtustele ja suurematele rõõmudele.