Peep Mardiste: Muti metroo – kaevame raudtee maa alla!

Peep Mardiste

FOTO: Margus Ansu

Tartu linnaplaneerimise aruteludel on aeg-ajalt nimetatud Emajõge kui raskesti ületatavat takistust, mis pärsib sujuvat liikumist linnas. Ühelt poolt on planeerijatel muidugi õigus, teisalt on Tartu tänu sellistele looduslikele tõketele nagu Toomemägi ja Emajõgi kahtlemata märksa rikkam ja huvitavam kui mõni transpordiplaneerijatele mugav päris tasasel maal paiknev ja erilise liigenduseta asum.

Kuigi Emajõe kanaliseerimine või Toomemäe laialilükkamine pole teemad, mida tõsiselt arutada, on siiski üks linnaruumi tükeldaja, millega on võimalik midagi ette võtta – raudtee.

Seni on linnavalitsus arutanud erinevaid uusi võimalusi raudteed ületada – kas ehitada autodele viadukte või kaevata tunneleid. Pikas perspektiivis oleks mõistlikum läheneda probleemile teisest otsast ja suunata hoopis raudtee tunnelisse.

Roheline koridor

Paljudes Euroopa suuremates ja väiksemates linnades on raudteeliinid kesklinna piires viidud maa alla – seda nii tõketeta linnaruumi ja sujuva liikluse tagamiseks kui ka müra ja õnnetusohu vähendamiseks.

Ma ei arva, et Tartu oleks liialt väike kohake sellise esmapilgul suhteliselt mastaapse ettevõtmise jaoks. Võita oleks palju: lihtsam liikumine eri linnaosade vahel koos sellest tuleneva aja- ja rahasäästuga, väiksem õnnetuste oht ja müra.

Võimalikuks saaks uute ühenduste rajamine autodele või eraldi ühistranspordile väiksematel tänavatel (ühendades näiteks Väikese kaare, J. Tõnissoni ja Tervishoiu tänava, pikendades Tiigi tänavat L. Puusepani jne).

Ka kaoks näiteks Betooni või Aardla ülesõidukohal manööverdavate naftarongide taga ootavate autojuhtide aega ja närve kulutav tõke.

Üldiselt võiks aga Tartus maa alla kolitud raudtee trassi jätta roheliseks koridoriks, kuhu rajada kõrghaljastus, teid jalakäijatele ning jalgratturitele.

Raudteetunnel vähendaks ka õnnetuste ohtu, sest on ju Tartus arvukalt kohti, kus jalakäijad end ohtu seades ööpäev läbi raudteed ületavad. Ja vaevalt hirmutaksid kooliteed lühendavaid või põnevust otsivaid lapsi naftarongidest eemale kunagi raudteed ääristanud sildid «Võidad minuti, kaotad elu».

Et raudteetunnelile kuluks ilmselt palju raha, ei peaks rongid kogu linna ulatuses tunnelis kulgema. Piisaks, kui tunnel algaks põhjas enne praegust Betooni ülesõitu ja tuleks lõunas pärast Aardla tänavat mõlemas suunas taas maa peale.

Alustada uuringust

Kulude säästmiseks pole põhjust viia Tartus raudteed sedavõrd sügavale tunnelisse, et võimaldada sarnaselt Londoni või Brüsseliga majade ehitamist maa alla viidud raudteetrassi kohale. Kuna kaubajaam kolitakse Tartust kunagi niikuinii Koidula piiripunkti, poleks tunnelitesse vaja rajada ka kogu praegust haruteede rägastikku.

Tartu linnavalitsus võiks alustada taas riigile kuuluva Eesti Raudteega läbirääkimisi ja tellida Tartu raudteetunneli rajamise esimese teostatavus- ja tasuvusuuringu.

Eesti saab aastatel 2007–2013 Euroopa Liidu struktuurifondidest üle kümne miljardi krooni transpordiinvesteeringuteks, miks mitte kasutada seda allikat vastavate uuringute ja sobivuse korral ka investeeringu enda kaasrahastamiseks?

Tagasi üles