Saluut Eesti Vabariigi aastapäevaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähtsat sündmust tähistati Buckinghami palees võimsa ilutulestikuga.
Tähtsat sündmust tähistati Buckinghami palees võimsa ilutulestikuga. Foto: Postimees.ee

Taipasin, et asi on halb, kui nägin poolde vardasse langetatud lippu Buckingami palee katusel. Ülemteener juhatas mind vastuvõtutuppa, kus ootas murest murtud monarh.

«Kui tore, mister Starr, et te tulla saite,» ütles kuninganna Elizabeth II. «Olen täitsa meeleheitel, ei tea enam, mida teha. Tundub, et see võib olla minu valitsusaja kõige tõsisem kriis.»

«Teie teenistuses, madam!» klõpsasin kannad kokku. «Kas te peaministriga rääkisite?»

«Jah, mister Blair lahkus äsja,» ohkas majesteet. «Ta lubas kokku kutsuda valitsuse hädaistungi.»

«Mida peaminister ütles?»

«Mida üks leiborist ikka ütelda oskab! Mul pole mister Blairi vaimsete võimete osas kunagi erilisi illusioone olnud. Peaminister laulab vana laulu – tulevat informeerida USA presidenti, küll mister Bush juba teab, mida teha. Ühendriikide president on mister Blairi jaoks A ja O, ta oma peaga ei mõtle üldse.»

«Kui soovite kuulda minu tagasihoidlikku seisukohta, siis ameeriklaste teavitamine oleks praeguses situatsioonis ilmselt ennatlik samm. Nad pommitavad Londoni maatasa.»

Tema Majesteet kõndis rahutult mööda tuba edasi-tagasi ning jäi siis üht seinal rippuvat portreed tuiutama.

«Niisugustel hetkedel tunnen ma mister Churchillist puudust,» tunnistas ta. «Söör Winston poleks monarhiat hätta jätnud. Jumal tänatud, armas Ringo, et vähemalt teie meile toeks olete sel Inglismaale raskel tunnil.»

Diskreetselt köhatades juhtisin vestluse tundlikule teemale lähemale.

«Milline on hetkel Edinburghi hertsogi olukord?»

«Prints Philip viibib endiselt koos piibu ja ajalehtedega kuninglikus privaatruumis, kuid ilma mingite nähtavate tagajärgedeta. Õuemarssal seisab ukse taga valves, et viivitamatult märku anda, kui peaks midagigi tulema.»

«Kui kaua kuningliku abikaasa kõht juba kinni on olnud?» pärisin mina.

«Pühapäeva hommikust,» seletas valitseja. «Ma ütlesin küll, et pea ometi keedetud munadega piiri, need on kõhus nagu telliskivid – aga Philipi aplus on ju üldtuntud! Enne kui jaole sain, oli ta kaks tosinat keedumuna pintslisse keeranud. No ja siis hakkaski transvaal peale.»

«Kõhukinnisuse vastu aitab kõige paremini India,» ütlesin mina. «Kui meil biitlitega 68. aastal pärast singli «All You Need Is Love» ilmumist kõhud kinni jäid, siis põrutasime kõik neljakesi Indiasse. India, Teie Majesteet, aitab eneses selgusele jõuda ja puhastuda. Miks muidu tänapäeval nii paljud eurooplased Indias käivad? Ikka selleks, et kõhukinnisuse vastu abi saada. Igatahes ei möödunud nädalatki, kui minu sisikond oli nii klaar, et suust sisse vaadates võis alumisest otsast maapinda näha. McCartney sai oma seedimise kah jonksu, ainult Lennonil ja Harrisonil läks kauem. Pealegi on Indias kõik väga odav.»

«Taevake, kas tõesti kuidagi teisiti ei saa?» kohkus Elizabeth. «Indiasse ei tahaks miski hinna eest, seal on kohutavalt räpane. Indiast tulles tuleb alati käsi pesta. Pealegi on seal nii palju lehmi, et kui magama lähed, pead voodile võrgu peale tõmbama, muidu poeb mõni lehm sulle veel teki alla ja hammustab.»

Laiutasin käsi.

«Sel juhul, madam, tuleb apteeki tablettide järele saata. Te teate, kuidas ma tablettidesse suhtun. Milleks keemiat näost sisse ajada, kui vaid tosina lennutunni kauguses on olemas hea looduslik lahtisti? Aga kui India tõepoolest ei sobi, siis pole parata.»

Leppisime kokku, et kui tabletid mõjuma hakkavad, antakse sellest viivitamatult 100 suurtükipauguga märku ning ma lahkusin, võttes palees valitsevat segadust kasutades suveniirina kaasa hõbedase koorekannu ja paar lusikat.

Pärast südaööd ärkas London kohutava kahurimürina peale. Maailm arvas, et selle saluudiga tervitab Briti monarhia lähenevat Eesti Vabariigi 89. aastapäeva.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles