Kalmar Ulm: Tallinna bastionide salapärased käigud

Kalmar Ulm Foto: Postimees.ee

Möödunud pühapäeval tuli Ingeri ja Rootsi bastionikäikude avamisele kargest talveilmast hoolimata ligi kolm tuhat huvilist ja võib arvata, et suvel kujunevad need salapärased maa-alused käigud ka korralikuks turismimagnetiks.

Ehk on huvilistel enne maa-aluste käikude külastamist huvitav teada mõningaid fakte Tallinna bastionide ajaloost.

Enne bastione

Linna kaitse- ja kindlustusvööndis mängisid enne bastione olulist rolli kivimüürid, tornid ja väiksemad mullast üleskuhjatud vallid. Vallide kaitsejõu tugevdamiseks oli nende ette kaevatud sügavad kraavid, kuhu juhiti veerennide abil Ülemiste järve vesi. Kraavidest edasi suubus vesi juba merre.

Sellest on nime saanud ka Tallinna vanimaid tänavaid, Veerenni tänav.

16. sajandi keskpaigas toimus linna kaitsevööndis aga oluline muudatus. Nimelt näitas aastatel 1558–1583 peetud Liivi sõda, et täiustunud tulirelvade ja kahurite tule ees on linnamüürid kergesti haavatavad. Nii asutigi ehitama täiendavaid muldkindlustusi ehk bastione.

Bastionid olid tavaliselt viisnurksed, mitmeastangulised mullast kindlustused, mille väliskülje muldosa tugevdamiseks ehitati kivist eskarbimüürid (eskarp – kindlustuse kaitsjapoolne järsk nõlv – toim).

Tänu bastionidele kujunes linna kaitse palju paremaks kui linnamüüride ja kaitsetornide ajastul. Bastionide peale oli võimalik toestada suurtükke, millega linna sai rünnaku korral mitmes suunas tiibtuld anda.

Bastionide muldkehasse rajati maa-alused käigud, mille kaudu sai varjatult koordineerida lahingutegevust ja korraldada laskemoona vedu.

Tallinna esimesed bastionid rajati Liivi sõja algusaastatel Toompea ordulinnuse lõunaküljele. Nende peamine eesmärk oli kaitsta kallaletungi eest Toompead ja eelkõige Kiek in de Köki torni Tõnismäe poolt.

Esimeste bastionikäikude arvatav rajamisaasta on 1630, need valmisid seoses vana Wismari raveliini (tavaliselt kolmnurkse põhiplaaniga kaitseehitis kindlustuse välisküljel – toim) ehitusega.

Rootsi kaitserajatiste spetsialisti Erich Dahlbergi grandioossed ehitusprojektid nägid ette kogunisti 11 bastioni ja kuue raveliini ehitamist ümber Tallinna vanalinna. Neist valmisid 1710. aastaks Rootsi ja Ingeri bastion.

Sõjatehnika arenes edasi ja peagi ei pakkunud needki bastionid linnale piisavat kaitset. Nii kaotasidki Tallinna kindlustused 19. sajandi alguseks suures osas oma sõjalise tähtsuse.

Ajavahemikus 1857–1864 anti kindlustused linnale üle seoses Tallinna kui kindlus-

linna staatuse kaotamisega.

1860. aastal muudeti Ingeri bastion pargiks, veidi hiljem juhtus sama ka Rootsi bastioniga.

Tekkinud haljasaladele rajati linnaelanike seas populaarseid meelelahutusasutusi, nagu restoran, kontserdiväljak, kõlakoda ja keeglirajad.

Eesti Vabariigi aastatel ehitati bastionikäigud ümber ja 1936. aastal võeti need kasutusele õhukaitse varjendina.

Tehtud Lasnamäe paest

Nõukogude ajajärgul täiustati neid veelgi, ehitati välja elektri- ja ventilatsioonisüsteem, veevarustus, rajati telefoniside. Edaspidi kasutati käike mõnda aega ka kunstifondi skulptuurilaona, viimase väljakolimisel leidsid mahajäetud käikudes peavarju kodutud.

Maa-alused käigutunnelid on ehitatud Lasnamäe paekivist, valdavalt on need 1,5 meetrit laiad ja kuni kolm meetrit kõrged, seinte paksus on kaks kuni neli meetrit.

Käikudes leidub eri tasandeid ühendavaid treppe, samuti mõned kaks kuni viis meetrit laiad kambrid, mille lagedes asuvad ventilatsiooniavad.

Tunnelite kogupikkust on tagantjärele raske täpselt hinnata, sest osa neist on praegu vee all, osa aga hävinenud. Nüüdseks on korda tehtud ja huvilistele avatud 380 meetri pikkused Rootsi ja Ingeri bastioni ühendavad käigud.

Bastionikäikudesse sissepääsu ja ekskursioone korraldab Tallinna linnamuuseum.

Alates 27. veebruarist toimuvad giidiga ekskursioonid käikudesse iga päev (v.a laupäev ja esmaspäev) kella 11–16.30. Grupi koostamiseks on vajalik eelnev registreerimine Kiek in de Köki telefonil 644 6686.