Medininkai roimas süüdistatav astus kohtu ette

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Medininkai rünnakus invaliidistunud Tomas Šernas jäi ainsana tragöödias ellu.

FOTO: AFP/SCANPIX

Kuigi Leedu lähiajaloo ühest koletuimast sündmusest, Medininkai veresaunast möödus suvel 18 aastat, pole roimas kedagi süüdi mõistetud. Eile tehti selles suunas vaevaline samm, kui kohtupinki astus endine miilits Konstantin Nikulin.



1991. aastal Leedu-Valgevene piiril piiriületuspunkti valvurite tapmises süüdistatav 42-aastane mees, kes sai seitsme aasta eest Läti passi ja uue nime Konstantins Mihhailovs, pidi esimese tagasilöögi vastu võtma juba eile.



Nimelt leidis Vilniuse ringkonnakohus, et pole põhjendatud kaitsja nõudmine süüasi selle peatse aegumise pärast lõpetada.



AFP teatel aegub Medininkai süüasi 2011. aasta 31. juulil, mil koletust kuritööst möödub 20 aastat. Seetõttu loodab kaitsja Arūnas Marcinkevičius venitamistaktikaga kohtuprotsessi nurjata.



«Kohtusse peaks ilmuma 223 tunnistajat. Kui paljud neist olid tõesti mõrva tunnistajaks?» küsis endist miilitsa eriüksuslast esindav advokaat, kelle sõnul on suure tunnistajate arvu taga võimude soov niigi emotsionaalset protsessi üles kütta.



Pääs surmanuhtlusest


Kui 1998. aastani oleks Medininkai roimareid võinud ees oodata surmanuhtlus, siis nüüd saab kohus Mihhailovsit süüdimõistmise korral nuhelda maksimaalselt eluaegse vanglakaristusega. Prokuröride sõnul on selleks ka piisavalt tõendeid, kuid mees eitab kõiki süüdistusi. 



«Ajaliselt on sellest palju möödas, kuid moraalselt ja eeti­liselt mitte,» ütles 47-aastane Tomas Šernas, kes pääses veretööst ainsana eluga, kuid sai raskelt haavata ning peab ülejäänud elu ratastoolis veetma.



Šernas on korduvalt nõudnud süüdistuse käsitlemist sõjakuriteona, sest tema sõnul tapsid võõrriigi sõjaväelased relvitud ametiisikud. Sellisel juhul kuritöö ei aeguks, kuid kohtul pole sõjakuritööks kvalifitseerimiseks piisavalt andmeid.



Mihhailovsit on varem süüdistatud ka osalemises Läti televisiooni ja siseministeeriumi hoonete vallutamisel 1991. aastal, kuid kohus piirdus toona tingimisi karistusega.


Mullu andsid Läti võimud ta Euroopas kehtiva vahistamiskäsu alusel aga Leedule välja. 



Medininkai veretöö toimus 31. juuli öösel 1991 Leedu-Valgevene piiriületuspunktis, kui OMONi eriüksuslased tapsid ilmselt Kalašnikovi laskudega pähe seitse meest – kolm tolliametnikku, kaks Leedu politsei erigrupi Aras võitlejat ning kaks liikluspolitseinikku.


Venemaa ei lase uurida



Rünnak valmistati ette ja viidi läbi professionaalselt ning sellest õnnestus eluga pääseda vaid tolliametnik Šernasel.



Leedu võimud on esitanud Venemaale kümneid taotlusi, et seal redutava kolme Medininkai kahtlusaluse – Aleksandr Rõžovi, Tšeslov Mlõnniku ja Andrei Laktionovi – üle kohut mõista, kuid palved on nende sõnul siiani jäänud vastuseta.



«Ühelgi riigil pole õnnestunud Vene kodanikku rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete alusel Venemaalt välja nõuda,» ütles juulis uudisteagentuurile BNS Leedu peaprokuratuuri organiseeritud kuritegude ameti vanemprokurör Algimantas Kliunka.

    Tagasi üles