Hakkpuit annab energiahiiule üle 200 miljoni krooni lisaraha
15. september 2009, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva elektrijaamade kateldes hakkpuitu põletav Eesti Energia võtab aastas sellega tarbijate taskust ligi 235 miljonit krooni lisaraha.
Hakkpuidu põletamine uutes keevkiht-tehnoloogiaga põlevkivikatlais pole energeetikahuvilisele uudis, ent kuni septembrini ei tasunud see Narva jaamadele rahaliselt ära.
Tänavu varasuvel läks aga läbi seadusemuudatus, mis lubab anda taastuvenergia toetust suurtele elektrijaamadele. Üle 100 MW võimsusega elektrijaamu on Eestis ainult Eesti Energial, neist omakorda turvast, pilliroogu või puitu lubavad koos põlevkiviga põletada vaid uued katlad.
Iga inimene ja ettevõte maksab tarbitud kilovatt-tunni eest taastuvenergiatoetust, mis on selle sisseseadmisest alates kiiresti kasvanud. Praegu on maks 6,07 senti kilovatt-tunnilt ja tõuseb Eleringi juhi Lembit Vali suvise prognoosi järgi tuleval aastal 9 sendini.
Aga toetustasu võib kerkida veelgi enam, sest ainuüksi Narva jaamadele tuleb seda maksta samapalju kui kõikidele teistele taastuvenergia projektidele kokku. Augustis tootis Balti elektrijaam üle seitsme protsendi elektrist hakkpuidust.
Lisaks elektrihinna tõusule solgib Narva jaamades hakkpuidu põletamine ka konkurentsi puiduturul. Kuigi sõnades peaks Narva minema RMK kogutud kännud, oksad ja muu säärane puidukraam, mis praegu metsa mädanema jääb, siis tegelikult ei pruugi see nii olla.
Kändude ja okste suures mahus kogumise tehnoloogiat pole, ja kui see ka tuleb, siis kuivab känd enne ahjukõlblikuks saamist vähemalt aasta. Seniks sõidavad Narva ahjudesse ilmselt paberipuukoormad.
Mööbli- ja pelletitootjad, aga ka Kunda puitmassitehas ja Repo vabrikud esitasidki kaebuse õiguskantslerile, nõudes, et Narva jaamadele taastuvenergia tootmise toetuse maksmine tunnistataks põhiseaduse vastaseks.
Lisaks Indrek Tederi poole pöördumisele leiavad kaebajad, et toetuse maksmine rikub riigiabi andmise reegleid, ning kaebus Brüsseli poole on küpsemas. Riigiabi saab anda vaid Euroopa Komisjoni loal.
Raiemahud pole Eestis kiita ja kui suur elektrijaam RMK-lt priske tellimuse võtab, siis võib puiduhind väikefirmade jaoks talumatult kõrgeks tõusta.
Narva jaamades on kütuse kasutegur üsna väike, sest soojus jääb seal kasutamata. Kaebajad leiavad, et kõik jutud taastuvenergia tootmise toetamisest on alusetud, sest ennekõike teenib seadusemuudatus Eesti Energia ärihuve.