Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu karistusseadustiku muutmisest, mis tooks kaasa mitme lastevastase seksuaalkuriteo karistuse ülempiiri karmistamise.
Riigikogu hakkas arutama pedofiilide karistuste karmistamist
15. september 2009, 12:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii näeb eelnõu näiteks alaealise vägistamise eest ette kuni kümneaastase vabadusekaotuse senise kuni viie aasta pikkuse vabadusekaotuse asemel.
«Arvestades toimepandud kuriteo tagajärgi alaealise jaoks on täna kehtiv karistus liialt madal,» märgitakse eelnõu seletuskirjas. «Alaealisele tekitatud psüühiline trauma omab kaugeleulatuvaid tagajärgi nii kannatanu isikule kui tema edasisele elule.»
Muudatuse jõustudes on võimalik isikut karistada sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kümneaastase vangistusega ning eelnõuga pannakse paika ka vangistuse alammäär - üks aasta, mis seni seaduses puudus.
Samuti näeb eelnõu lapseealise isiku seksuaalse ahvatlemise eest ette kuni kolmeaastase vabadusekaotuse. Kehtivas seaduses on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.
«Muudatus on vajalik seetõttu, et alaealisi kahjustavaks kuritegelikuks trendiks on juba kujunenud vägivald ja pornograafia internetis,» seisab eelnõus. «Täna nimetatud teo eest ette nähtav karistus on ebaproportsionaalselt madal, samuti ei võimalda see läbi viia jälitustegevust kurjategijate asukoha tuvastamiseks ja nende tabamiseks.»
Samuti annab sanktsiooni tõstmine võimaluse tõhusamalt takistada nimetatud kuritegude toimepanijaid, viia nende suhtes läbi jälitustegevust ja rakendada rangemaid tagajärgi.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on tegevusel, mis algab alaealise seksuaalse ahvatlemisega interneti keskkonnas, sageli kaugeleulatuv tagajärg - näiteks lapsporno valmistamine või lapsele suunatud füüsilised seksuaalkuriteod vms. Sanktsiooni tõstmine annab võimaluse vähendada vastavaid kuritegusid toimepanevates isikutes karistamatuse tunnet ning ühtlasi mõista neile teo raskusega vastavuses olev karistus.
Eelnõu annab ka perevägivallaohvritele kindlust, sest annab võimaluse karistada kriminaalkaristusega isikut, kes rikub ajutist lähenemiskeeldu.
«Tegelikkuses terroriseerivad vägivallatsejad tihti hoolimata neile kohaldatud ajutisest lähenemiskeelust oma pereliikmeid, hoidudes samas uut vägivallategu toime panemast,» tõdetakse seletuskirjas. «Riigil puudub täna võimalus kannatanuid kaitsta. Samuti ei saa vägivallatsejaid hiljem ka selle võrra rangemalt karistada.»
Muudatus tagaks kohaldatud ajutise lähenemiskeelu parema täitmise, kuna see käsitleb ajutise lähenemiskeelu rikkumist kuriteona, mis toob kaasa rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Eelnõu peab riigikogus läbima kolm lugemist ning saadikud saavad sellele teha muutmisettepanekuid. Seadusemuudatuse algatas Ken-Marti Vaheri juhitud õiguskomisjon.
Tallinna trepikodades lapsi rünnanud Eigo Asukül pääses aprillis kohtust kolme ja poole aastase vangistusega.
Olles äsja vabanenud vanglast, kus ta istus väikese tüdruku vägistamise ja kägistamise eest ühes Tallinna korrusmaja trepikojas, asus ta trepikodades kohe uusi ohvreid ründama. Enne tabamist jõudis mees rünnata üht 13-aastast ja kahte kaheksa-aastast tüdrukut.