Kolme erakonna koalitsioonilepingu tekst

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Postimees.ee

Postimees Online avaldab Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingu eelnõu teksti seisuga 22. märts.

VALITSUSLIIDU PROGRAMM AASTATEKS 2007- 2011

Pere- ja rahvastikupoliitika

Valitsusliidu peaeesmärk on saavutada Eesti rahvastiku positiivne iive sündimuse kasvu, keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel.

Selleks kavandab Valitsusliit ja viib ellu 2007-2011 järgmised fiskaal-, majandus- ja õigus- ning hariduspoliitilised sammud:

1) võimaldab vanemail olla kauem oma väikelapse juures, selleks pikendab Valitsusliit vanemahüvitise maksmise perioodi lapse 1,5-aastaseks saamiseni (ehk tänasega võrreldes nelja kuu võrra);

2) isade rolli väärtustamiseks maksab isale ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva jooksul täiendavat hüvitist tema palga alusel analoogselt vanemahüvitise põhimõtetega;

3) ergutab kolmandate ja neljandate laste muretsemist perre, selleks muudab seadusi selliselt, et alates kolmandast lapsest makstakse vanemale vanemahüvitise maksmise perioodi jooksul täiendavat toetust 0,5-kordset vanemahüvitise ning alates neljandast lapsest ühekordse vanemahüvitise määras (seadustatakse nn Eesti taassünni preemia). Vanemahüvitise seaduse muudatused võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel;

4) maksab alates vanemahüvitise maksmise lõppemisest lapsetoetust kolmanda ja järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus;

5) et tagada väikelastega peredele haiguse korral hool ja arstiabi, maksab riik vanemahüvitist saava vanema eest vanemahüvitise määra alusel 13 protsenti ravikindlustusmaksu – väikelastega perede terviseriskid saavad kindlustatud;

6) väärtustamaks laste kasvatamist tõstab kodus oleva vanema riikliku pensionikindlustuse aastakoefitsiendi vanemahüvitise maksmise järgsel ajal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni üheni;

7) suurendab vanemahüvitise maksmise lõppemisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni makstavat lapsehooldustasu määra 2009. aastaks 1200lt kroonilt 1600 kroonini kuus;

8) loob lasteaiakohtade arvu suurendamiseks ning lasteaiaõpetajatele põhikooliõpetajatega võrdse alampalga maksmisele kaasaaitamiseks uute lasteaedade ehitamise riikliku investeeringute programmi «Igale lapsele lasteaiakoht!» 400 miljoni krooni suuruses aastamahus ning algatab seadusemuudatused, mis aitavad lahendada lasteaiakohtade nappust;

9) täiendab koolieelse lasteasutuse seadust sättega, mille kohaselt omavalitsus, kes ei taga sobivat lasteaiakohta seda sooviva vanema lapsele, peab vanemale kompenseerima lasteaialapse nn. pearaha - et vanem saaks ise korraldada lapsele hoiuteenuse ja alushariduse andmise;

10) et suurendada vanemate valikuid oma laste arendamisel ja töö- ja pereelu ühitamisel ning lihtustada vanemate tööturule tagasipöördumist, arendab edasi paindlikke töö- ja lastehoiuvõimalusi, toetab lapsega kodus oleva vanema tööturukoolitust ning arvestab vanema lapsehoolduspuhkusel oldud aja töötuskindlustuse staaži arvutamise hulka;

11) kehtestab riikliku ringiraha: 2000-kroonise iga-aastase pearaha igale kooliealisele (6-19 aastasele) lapsele, mida saab kasutada üksnes spordi- või huvialaringis osalemise eest tasumiseks. Ringiraha administreerimine hakkab toimuma omavalitsuste kaudu. Eesmärk on hoida lapsed pahedest eemal ja anda igale lapsele võimalus osaleda vähemalt ühes spordi- või huvialaringis;

12) eraldab lastetusravi kulude kompenseerimiseks igal aastal riigieelarves 100 miljonit krooni;

13) et võimaldada ka vanemliku hooleta jäänud lastele kasvada perekonnas, tõstetakse hooldusperedele makstava toetuse määr praeguselt 1500lt kroonilt 3000 kroonile kuus ehk samaväärseks reaalsete kuludega lastekodus;

14) hakkab lasterikka pere toetust maksma alates viiendast lapsest (praegu alates seitsmendast);

15) eraldab lasterikaste perede eluaseme probleemide lahendamiseks 50 miljonit krooni aastas;

16) kaalub riiklike perepoliitiliste sammude mõju sündimusele ning tõhusust laste kasvatamisele kaasaaitamisel;

17) et tõsta Eesti inimeste keskmist aktiivset eluiga ja elukvaliteeti, tõhustab riik HIV-, narkomaania-, alkoholismi-, suitsetamise-, liiklushuligaansuse, ebatervisliku toitumise ning väheliikuva eluviisi vastast teavitustööd ning eraldab selleks riigieelarvest igal aastal vähemalt 20 miljonit krooni. Selleks, et vähendada tööõnnetustega seotud hukkumisi ja raskeid vigastusi tugevdatakse riiklikku järelevalvet tööohutusreeglitest kinnipidamise üle.

Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika

Valitsusliidu majanduspoliitika pikaajaline eesmärk on Eesti inimeste jõukuse suurendamine. Selleks peame vajalikuks senise eduka liberaalse majanduspoliitika edasiarendamist ning Eesti majanduse struktuuri ümberorienteerimist suuremale tootlikkusele, efektiivsemale energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele. Eesti edu valem saab olla: rohkema väärtuse loomine vähema tööjõu ning loodusressurssidega.

Suurendamaks Eesti inimeste jõukust, Valitsusliit:

1) jätkab range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse vähendamisega;

2) seab ülemineku eurole prioriteetseks eesmärgiks ning ühtlustab aktsiisi- ja ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole üle võimalikult kiiresti. Suurendab avaliku sektori palgakulu üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris;

3) säilitab kõigile ühetaolise tulumaksumäära. Langetab 2011. aastaks tulumaksumäära 18 protsendile (2010 –19 protsenti; 2011- 18 protsenti), tõstab tulumaksuvaba miinimumi 3000 kroonini kuus (2008 – 2250 krooni; 2009 – 2500 krooni, 2010 – 2750 krooni) ning seab sisse tulumaksuvabastuse alates esimesest lapsest tulumaksuvaba miinimumi ulatuses. Neid muudatusi sätestav seadus võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel. Muid uusi maksusoodustusi või –erisusi ei kehtesta;

4) muudab kohustuslikuks tööandja poolt makstavate ja kinnipeetavate kindlustusmaksete kajastamise töölepingus;

5) ei toeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära;

6) säilitab Eestile edu toonud tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata, vastavad seadusemuudatused võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel;

7) muudab säästmise soodustamiseks tulumaksuseadust selliselt, et väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasumi maksustamisel koheldakse juriidilisi ning füüsilisi isikuid võrdselt;

8) loob seadusandlikud tingimused väikese omakapitaliga (minimaalselt 1 miljon krooni) ettevõtete osalemiseks väärtpaberibörsi alternatiivturul;

9) suurendab riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning teaduse infrastruktuuri arendamisse;

10) kodumaise innovaatilise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtluse toetamiseks käivitatakse järgmised programmid:
• innovaatiliste ettevõtete toetusprogramm, mis toetab uuenduslike lahenduste muutmist rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks toodeteks;
• intellektuaalse omandialase teadlikkuse tõstmise programm. Riik aitab ettevõtteid patenteerimise, tarkvara legaalsuse ja kaubamärgialaste teadmistega;
• kaugtöö soosimine seadusandluse kaudu.
11) muudab lihtsamaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusega tegelemise;

12) õiguskindluse tugevdamiseks teeb kinnistusraamatu veebikeskkonnas tasuta kättesaadavaks. Jätkab riiklike registrite täiustamist ja igaühele tasuta kättesaadavaks muutmist. Suurendab oluliselt õigusalaste e-teenuste pakkumist ja kättesaadavust. Asutab riikliku ettevõtjaportaali ja õigusinfo veebi. Kõik õigusaktid ja nende seletuskirjad avaldatakse ja muudetakse veebipõhiselt igaühele kergesti kättesaadavaks tasuta Riigi Teataja poolt;

13) vähendab tegevusalasid, millega tegelemisel nõutakse ettevõtjalt tegevuslubasid ja litsentse. Kogu tegevuslubadega seonduv regulatsioon koondatakse ühte.

14) annab kasutamiseks või müüb riigi ülesannete täitmiseks mittevajaliku riigile kuuluva kinnisvara ning teeb seda avaliku ja läbipaistva konkursi korras;

15) nüüdisajastab ja muudab paindlikumaks tööjõuturu. Võtab vastu uue töölepingu seaduse, mis saab osaks tsiviilseadustikust. Olulisemad muudatused tehakse koostöös tööturu osapooltega;

16) kiirendab tööloataotluste läbivaatamist ning vähendab sellega seotud bürokraatlikku asjaajamist. Euroopa Liidu siselt lähtutakse tööjõu vaba liikumise põhimõtetest;

17) loob pankrotimenetluse kõrvale saneerimismenetluse, mis võimaldab ettevõtet säilitada ka ajutiste makseraskuste korral.

18) tagab vaba ja õiglase turukonkurentsi ettevõtjate vahel. Monopolide, kartellide ja turumanipulatsioonide suhtes, mis kergitavad tarbijahindu, rakendatakse riiklikku sundi;

19) seab nõuded riigihangetega seotud kaupade ja teenuste kvaliteedile ning loob riigihangetega soetatud kaupadele ja teenustele toimiva kvaliteedijärelevalve. Juurutab roheliste riigihangete mehhanismi. Kriminaliseerib riigihangete puhul igasugused pakkumiseelsed ja –järgsed kokkulepped;

20) loob kohtumenetluse kõrvale vajalikud lepitusmenetlused, mis võimaldavad vaidluste lahendamist ja kokkulepete täitmist kohtumenetlusest kiiremini;

21) loob Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) programmina noorte ettevõtlusvaimu ja uuenduslike ideede rakendamiseks tudengifirma stardiraha – riik katab poole aasta jooksul tudengite poolt loodud firma ettevõtlusinkubaatoris töötamise tegevuskulud;

22) loob Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) programmina disaini toetusprogrammi, mille eesmärgiks on Eesti disaini toetamine;

23) toetab töötajate võrdset kohtlemist ning ei toeta täiendavate eripensionide sisseseadmist.

Palgapoliitika

Valitsusliidu eesmärk on konkurentsivõimelise palgapoliitika juurutamine, mis tagaks töötajate motivatsiooni sisenenda ja olla Eesti tööturul ning kindlustaks teadmistepõhise majanduse toimimise.

Valitsusliit:

1) suurendab avaliku sektori palgakulu üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris;

2) suurendab avaliku sektori palgapoliitika läbipaistvust ja avaliku sektori palkade konkurentsivõimelisust. Eri haldusalades, kuid samas valdkondades töötavate avalike teenistujate palgapoliitika ühtlustatakse. Kõigi avaliku sektori töötajate palgad avalikustatakse;

3) viib õpetajate alampalga 4 aasta jooksul keskmise palga tasemele ja tõstab seejärel õpetajate palku vähemalt keskmise palga kasvuga samas tempos;

4) tõstab kõrgharidusega kultuuritöötajate palka vastavuses õpetajate palgatõusuga ja politsei, päästjate, piirivalvurite ning vangivalvurite alampalka ennaktempos.

Haridus- ja teaduspoliitika

Valitsusliidu eesmärk on poliitika juurutamine, mis kindlustaks Eesti elanikele konkurentsivõimelise, võrdseid võimalusi pakkuva hariduse kättesaadavuse ning Eesti teaduse arengu ja selle kaudu oskused ning teadmised edukaks toimetulekuks üleilmastumise tingimustes. Selleks teeb Valitsusliit aastatel 2007–2011 teoks järgmised eelarve-, majandus- ja õiguspoliitilised sammud:

1) Tõstab hariduskulutusi igal aastal vähemalt samas tempos eelarvekulutuste keskmise kasvuga;

Üld- ja kutsehariduses

2) taotleb Eestile demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud koolivõrku, et tagada haridusvõimaluste võrdsus Eesti erinevates piirkondades;

3) kehtestab rahastamismudeli, milles pearaha suurus sõltub õppevormist ja kooliastmest. Kapitalikomponent sisaldub pearahas. Õppekulude rahastamisel käsitleb Valitsusliit koole ühtmoodi, sõltumata omandivormist;

4) sõlmib lasteaia, üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ning huvikooli juhtidega tähtajatud töölepingud asendades iga 5 aasta tagant toimuva konkursi atesteerimisega;

5) tagab kõigile alghariduse saamise võimalikult elukoha lähedal. Selleks maksab algklassides pearaha lisana nn baasraha komponenti, mida teatud õpilaste arvust alates makstakse ka iga täitmata õpilaskoha eest;

6) suurendab iga-aastaselt kapitalikomponenti üldhariduskoolide pearahas, eesmärgiga muuta üldhariduskoolide klassiruumid soojaks ja valgeks ning koolihooned energiasäästlikuks;
7) seab sisse väikelinnadesse ja maapiirkondadesse esmakordselt tööle asuvale pedagoogilise kõrgharidusega õpetajale tagastamatu stardiraha 200 000 krooni ulatuses, mis makstakse välja teatud hulga koolis töötamise aastate jooksul. Rakendab stardiraha ka eesti õpetajate tööleasumise motiveerimiseks tänastesse vene õppekeelega gümnaasiumidesse;

8) kehtestab kogu põhikooli ulatuses klassitäituvuse piirmääraks 24 õpilast;

9) põhikoolist väljalangejate arvu vähendamiseks pöörab erilist tähelepanu laste paremale ettevalmistamisele kooliks, soodustab individuaalset õpet, koduõpet ja huvihariduse sidumist tasemeharidusega ning teeb algust abiõpetaja süsteemi juurutamisega;

10) suurendab gümnaasiumi õppekava kau

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles