Chris Patten: Kõrini Euroopa Liidu «murest» Darfuri pärast
28. märts 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajal, mil Darfuri tragöödia jätkub juba neljandat aastat, on raske uskuda, et Euroopa Liit on sellele nii jõuetult reageerinud.
Euroopa ei ole suutnud astuda ühtegi tõhusat sammu, mis sunniks Sudaani valitsust lõpetama sõja- ja inimsusvastased kuriteod, mida panevad toime riigi väed ja nendega seotud relvaüksused (Janjaweedi sissid toim) maa lääneosas.
Samal ajal on üle kahe miljoni inimese sunnitud kodust lahkuma, üle 200 000 tsiviilisiku on aga hukkunud.
Armetu tegutsemine
On selge, et kui Euroopa oleks oma rahulolematust tõhusal moel välja näidanud, oleks etniline puhastus Sudaanis juba ammugi lõppenud.
Alates 2004. aasta aprillist on Euroopa välisministrite nõukogu järeldused käsitlenud Darfuri teemat 19 korral viimati 5. märtsil 2007 ning neis on «muret», «tõsist muret», «jätkuvat muret» või «sügavat muret» avaldatud vähemalt 53 korda.
Pole imestada, et Hartumi on Euroopa mure külmaks jätnud, sest EL on tegutsenud armetult kõiges, mis läheb sõnadest kaugemale. Sanktsioonid on suudetud kehtestada vaid nelja üksikisiku vastu. Need on Sudaani õhuväe endine keskastme ohvitser, üks Janjaweedi sisside juht ja kaks mässulist.
Vaenupooltele on kehtestatud ka nõrk ja vähemõjuv relvaembargo, mida kõik pooled on muretult rikkunud.
Vastumeelsus kindlakäelisema tegutsemise vastu ei tulene sugugi filosoofilistest vastuväidetest sanktsioonidele.
Euroopa on meelsasti külmutanud näiteks Valgevene juhtide arved ning kehtestanud neile reisikeelu «rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise» ja kodanikuühiskonna purustamise pärast.
Ka nemad väärivad hukkamõistu, ometi kahvatuvad nende teod süstemaatilise ja riigi soositud laastamistegevuse ees Darfuris.
Keegi ei saa Euroopas tõsiselt kahtluse alla seada ka seda, kui sügavalt on Hartum seotud Darfuri massimõrvaga.
Kui kellelgi oligi kahtlusi, kadusid need möödunud kuul, mil Rahvusvahelise Kriminaalkohtu süüdistaja esitas hulgaliselt tõendeid kahe isiku kelle hulgas oli ka kõrgem valitsusametnik Ahmed Haruni sõja- ja inimsusvastaste kuritegude kohta.
Hävitustöö aga jätkub ja õigupoolest on juba niigi jube olukord viimastel kuudel veelgi halvenenud.
Jaanuari keskel hoiatasid Darfuris tegutsevad abiagentuurid, et nad ei suuda enam tegutseda, kui julgeolek ei parane.
Viiekümne neljanda mureavalduse asemel peaksid Euroopa välisministrid oma aprillikuist kohtumist ära kasutama selleks, et kutsuda Euroopa Parlamenti üles kehtestama Hartumi suhtes sanktsioonid.
Reisikeeld ja arvete külmutamine peaks laienema kõigile isikuile, keda mainitakse ÜRO uurimiskomisjoni ja ekspertide paneeli aruannetes.
Eriti tuleks tähelepanu pöörata meetmetele, mis puudutavad Sudaani naftasektori tulusid ning sellesse ja naftasektoriga seotud majandusharudesse paigutatavaid välisinvesteeringuid.
Tegelikult järeleandlik
Ühtlasi tuleks alustada Hartumi valitseva partei Rahvuskongressiga seotud ettevõtete offshore-arvete ametlikku uurimist, mis sillutaks teed sanktsioonide kehtestamisele reiimi äritegevuse suhtes, sest põhiliselt just sealtkaudu rahastatakse Janjaweedi sisse, kes on Darfuris nii palju kurja korda saatnud.
Kahtlemata ei piisa sõnadest, et valitsusi mõtlema panna. Kuni Hartum ei tunne, et see läheb talle tublisti maksma, ei ole tal ka põhjust Euroopa sõnu kuulata ega oma käitumist muuta.
Lõpuks tuleb mainida, et ilmselt ei saada hästi aru sellest, et Hartumi reiim on tõsisele rahvusvahelisele survele tegelikult päris järeleandlik.
Selle kõige tuntum näide on üldise rahulepingu sõlmimine 2005. aasta jaanuaris, mis lõpetas kakskümmend aastat maa lõunaosas väldanud kodusõja.
Selle taga seisid rahvusvahelise kogukonna nõudmised, mida toetati jõuliste meetmetega. Reiim võib olla verejanuline, kuid ta soovib püsima jääda ja seepärast korrigeerib ka oma tegevust rahvusvahelise surve kohaselt.
Euroopa murevormelist selleks ei piisa. On aeg võtta tarvitusele karmid sanktsioonid, mis suudavad tõepoolest köita Hartumi tähelepanu ja veenda Sudaani juhte, et massilise vägivallakampaania jätkamine omaenda kodanike vastu läheb neile kalliks maksma.
Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane
Chris Patten on endine Euroopa Liidu välissuhete volinik