Ühinevate Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhid Margus Allikmaa ja Ainar Ruussaar on praegu kõige tõsiseltvõetavamad kandidaadid 1. juunil alustava rahvusringhäälingu juhatuse esimehe kohale.
Allikmaa ja Ruussaare duell selgitab sündiva meediahiiu juhi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ruussaar pole veel kandideerimisotsust langetanud, Allikmaa aga kavatseb kindlasti sellele vastutusrikkale juhipostile pürgida.
«Mul ei ole midagi varjata. Ütlen «jah»,» lausus pikalt Eesti Raadio eesotsas seisnud Allikmaa. «Olen selle nimel kümme aastat tööd teinud.»
Kolm konkurenti
ETV juhatuse esimees Ruussaar tahab enne lõpliku vastuse andmist näha, kellest hakkab koosnema kümneliikmeline rahvusringhäälingu nõukogu, mille pädevuses on sündiva meediakontserni juhatuse esimehe nimetamine.
«Ootan konkursi väljakuulutamise ära. Kõigele vaatamata ja iga hinna eest ma ei kandideeri. See koht pole olnud üks minu tuleviku suurtest eesmärkidest,» rääkis Ruussaar, kel on küll südamel mitu alustatud teleprojekti. Ruussaar tunnistas, et näeb vaimusilmas, kuidas sündivat ettevõtet juhtida.
Neile kahele mehele lubab konkurentsi pakkuda Eesti Raadio juhatuse liige Sulev Valner.
«Ma ei hakka keerutama: vastus on põhimõtteliselt «jah»,» märkis Valner. «Eeldades, et saab teha head ja poliitiliselt sõltumatut rahvuslikku ringhäälingut, on see kindlasti väljakutse, mis väärib pingutust.»
Valneri väitel on temast saanud tõeline euroopaliku avaliku ringhäälingu patrioot. «Saan hästi aru, miks seda Eestile vaja on, olen selle põhimõtete eest ka võidelnud ja mul on ettekujutus, kuidas edasi minna. Oleks patt jääda nüüd lihtsalt kõrvale,» sõnas ta.
Postimehel ei õnnestunud rääkida eelmise ringhäälingunõukogu esimehe Andres Jõesaarega, keda telemaja kuluaarides peetakse samuti üheks juhikandidaadiks.
Riigikogu liikmed ei soovinud oma nime all kandidaatide väljavaateid hinnata. «Eelistan Allikmaad. Ta on tugev administraator, majanduslikult mõtlev, energiline ja julge. See amet nõuab ka head suhtlemisoskust ja paindlikkust,» lausus üks kogenud parlamendipoliitik.
Ta lootis, et valdavalt poliitikutest koosnevat nõukogu ei hakka valiku tegemisel segama Allikmaa reformierakondlik taust.
Üha lähenev ühinemine pole meediajuhtide kinnitusel tele- ja raadiotöötajaid ärevusse ajanud.
«Eesti Raadios see küll peavalu ei valmista. Inimesed teavad, et nende töö ja programmid lähevad edasi. Ka on selge, et üleöö ei muutu midagi,» ütles Allikmaa.
Ruussaare väitel võib kerget närvilisust täheldada vaid mõlema organisatsiooni juhatuste liikmete seas, kelle teenistuslepingud lõpevad 1. juunil. Kõigi teiste töölepingud kestavad automaatselt edasi.
«Seni kuni oleme eri majades ja uudisteajakirjanikud istuvad eraldi, ei teki ka mingit erilist sünergiat,» osutas ta samuti sellele, et kahe organisatsiooni liitumine ei kajastu niipea ei tele- ega raadioprogrammides.
Asi on venima jäänud
Tondile planeeritav uus rahvusringhäälingu hoone ei valmi enne 56 aastat. Ruussaar pakkus, et kopp lüüakse maasse kolme aasta pärast.
Kuigi Eesti Raadio ja ETV ühinemisprotsess peaks olema täies hoos, päris nii see ei ole.
Paradoks peitub selles, et praegu pole ühtegi inimest, kel oleks volitusi rääkida rahvusringhäälingu nõukogu nimel. Viimase valimine on aga takerdunud riigikogu valimiste ja parlamendi kogunemise taha.
Ühinemist varjutab ajahäda
ETV ja Eesti Raadio loetakse seaduse järgi «lõppenuks» 1. juunil, mis on ühtlasi rahvusringhäälingu asutamise kuupäev. Hiljemalt selleks ajaks peab rahvusringhäälingu nõukogu olema nimetanud ka rahvusringhäälingu juhatuse liikmed.
Praegu pole ei uut nõukogu ega isegi mitte riigikogu kultuurikomisjoni, mille ülesandeks on algatada nõukogu moodustamise eelnõu.
Kardetavasti ei suuda riigikogu täita talle seadusega pandud kohustust nimetada hiljemalt 1. maiks rahvusringhäälingu nõukogu liikmed. Uude nõukokku hakkavad kuuluma kuue riigikogu fraktsiooni esindajad ja neli meediaeksperti.