Raivo Riim: Eesti-bacillusega sakslased
Võtsin rõõmuga vastu kutse viibida täna siin Plönis - meie ühisel suurpäeval. Tahan tervitada Lääne-Virumaa inimeste nimel kõiki meie sõpru, kõiki neid, kelle jaoks sõnapaar Kreis Plön ja Lääne-Viru on midagi enamat kui nimed Euroopa teedeatlases.
Iseäranis tahaksin tervitada noori gümnasiste Plönis, Lütjenburgis, Preetzis, Heikendorfis. Teie olete käinud vahetusõpilastena Rakveres, Kadrinas, Vinni-Pajustis.
Teie olete oma silmaga näinud Eestit ja Lääne-Virumaad. Ja teie võite 10 aasta pärast rääkida oma lastele Eesti luuletaja sõnadega "eile nägin ma Eestimaad".
Nimelt eile, sest täna on ta teistsugune ja homme hoopis uuem; sest Eesti, nagu Lääne-Virumaagi, areneb tohutult kiiresti. Eesti - nagu ka inimene - ei saa õnneks kunagi valmis. Niisamuti "Euroopa ei saa kunagi valmis", nagu armastas öelda Eesti president Lennart Meri.
Eesti-bacillus
Seda endist Eestit (kus kunagi oli Rakvere rajoon!) tulid esimest korda vaatama Sigurd Zillmann, Heinz Klinke, Joachim Wege, Jörg Lorenzen, Wolker Pawlitzki ja Frank Fiessel. Dr Wege ütles Virumaa Teataja intervjuus 19. septembril 1989:
"See on armastus esimesest silmapilgust - meie delegatsioon oli ärevil justkui teel pulma. Olime kuulnud, et pruut on väga kaunis, aga polnud teda veel kunagi oma silmaga näinud. /---/ Alguses olime veidi arglikud, aga kui laulsime sarnaseid laule, saime aru, et elame koos teiega sama Läänemere ääres. Seetõttu võime rahuliku südamega öelda oma jaa-sõna."
Vähe on Eestis neid maakondi, kellel on nii truu sõpruskond Saksamaal. Vähe on Saksamaal neid poliitikuid, kes avalikult julgeksid tunnistada, et nad on haiged - neil on Eesti-bacillus! Kuidas mõista, millega seletada, et eestlastel, keda on vähem kui Hamburgis elanikke, on nõnda palju sõpru Saksamaal ja eriti Plöni kreisis. /---/
Täna võiks küsida ka Karl-Heinz Appelilt, mitu korda ta on Eestis käinud - kas ta seda isegi teab! Ja kas ta oskab öelda, miks ta igal aastal enne jõule rahutuks läheb nagu rändlinnud sügisel, nii et lausa peab jälle LKW rooli istuma ja jõulupakke tulema tooma. On see kohusetunne ja traditsioon?
Või on see Eesti-bacillus, mis paneb halli peaga mehe libedaga lumisele põhjamaale sõitma. Eestlased on vana nõiarahvas, kes oskab sõnadega ravida ja loitsida. Võib-olla on eestlased Karl-Heinz Appeli lihtsalt "ära nõidunud", nii et ta seda isegi ei tea ...
Alguses oli uudishimu
Huvi, poolehoid ja toetus, mida eestlased oma iseseisvuse taastamisel ja riigi kujundamisel on leidnud Saksamaalt, on muljet avaldav.
Alguses oli u u d i s h i m u: Eesti oskas kõnelda inimkeeli, Eesti oli pailaps, Eesti oli eksootika ja ime.
Uudishimule tuli juurde südameheadus, a l t r u i s m - see pani humanitaarabi korjama ja Rakvere poole saatma. Seda mäletab ja teab vast kõige paremini Gerhard Radtke.
Eesti vajas tarku p õ l l u - m e h i - nii saigi Herbert Bustorfist Lääne-Viru mitteametlik aukonsul Plönis (kahjuks ei saa ta täna diplomaadi pensioni!). Ainult tänu - kuid see tuleb südamest!
Eesti omanäoline k u l t u u r nakatas ja nii toimusidki igaaastased Eesti-Saksa jõululaadad härra Bustorfi hoovis Dörnikis, kus Kungla ansambel oli rohkem populaarne kui kodus Rakveres.
Õppisime õppima
Kui Eesti sai iseseisvaks, ei olnud meil rikast Lääne-Eestit, kellele oleksime võinud toetuda, nagu Ida-Saksamaa on võinud toetuda Lääne-Saksamaa teadmistele ja abile. Kõik, mida oleme saavutanud, oleme saavutanud tänu oma tahtele ja teadmisele, et meil pole teist teed - kui tahame vabas maailmas püsida eesti rahvana ja Eesti riigina.
See on olnud raske aeg, kuid me õppisime õppima! Viru-Nigula õppis Amt Plön-Landilt, Tapa õppis Preetzilt, Tamsalu õppis Heikendorfilt, Rakvere õppis Lütjenburgilt, Haljala Schönbergilt jne. Meie tuletõrjujad ja Lembit Liiker õppisid Henning Böhrensilt, doktor Aivar Tooming ja Rakvere haigla õppisid Preezi haiglalt ja dr Lutz Wettwerilt jne. Eriti aktiivne on olnud õpilasvahetus, mis on meie sõpruse kaunimaid õisi!
Ja muidugi k u l t u u r - selles osas pole me humanitaarabi kunagi vajanud! Kungla ansamblit ma juba mainisin; aastaid on augustis toimunud kontserdid ja kultuurinädalad - siin on esinenud Virumaa Poistekoor ja Rakvere teatri näitlejad, Tamsalu rahvatantsijad ja muusikud, ansambel Rekontra ja Viru-Nigula trio, Riho Hüti klaasinäitus Plöni muuseumis.
Kõige värskem näide on Lääne-Viru kunstinäitus täna Plöni maavalitsuses ja saksa kunstnikud Rakvere Galeriis. Selle pika loetelu võiks lõpetada Rakvere saksa klubiga, mis on tegutsenud 12 aastat, ja Juhan Kunderi rahvaülikooliga, mis alles alustas oma tegevust.
Eestlased usuvad saatusesse, kuid mitte pimesi, vaid veidi skeptiliselt: me laulame oma rahvalaulus, et "Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja".
Vahel on siiski miski kõrgem vägi, mis annab meie tegemistele erilise sära - olgu see Jumal või armastus või ... meid ühendav Idameri-Läänemeri.
Õnne ja rikkaid hetki teile-meile kõigile!