Arnold Rüütel: Jeltsin oli südamlik ja julge

Marko Püüa
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1991. aasta 13. jaanuaril külastas Jeltsin ootamatult Eestit, kohtus Arnold Rüütliga ning väljendas igakülgset toetust Balti riikide iseseisvuspüüdlustele.
1991. aasta 13. jaanuaril külastas Jeltsin ootamatult Eestit, kohtus Arnold Rüütliga ning väljendas igakülgset toetust Balti riikide iseseisvuspüüdlustele. Foto: Tiit Veermäe

President Arnold Rüütel meenutab Boriss Jeltsinit avatud ja emotsionaalse inimesena.

Eestile kriitilisel hetkel, 1991. aasta 13. jaanuaril tegi Jeltsin äkkvisiidi Tallinna. Teie mälestusteraamatus on kirjas, et visiit tuli teie ettepanekul, sest Jeltsin oli teile omamoodi tänuvõlglane. Kas see on legend või on lool tõepõhi all?

Kui Jeltsin poliitbüroost välja visati, ega siis keegi ei võtnud tema käest isegi tere vastu. Aga mina läksin juurde ja soovisin talle jõudu ning tahet oma põhimõtete eest seista.

See oli tõesti südamlik kohtumine, surusime teineteisel kätt ja rääkisime ka sellest, et kui Eesti kuulutab lõplikult välja iseseisvuse, siis sellisel puhul tema toetab seda.

Seda vast ei saa otseselt tõlgendada nii, et ta selle tänuvõla pärast Tallinna tuli. Aga ma julgen öelda, et tänu sellisele kontaktile ajal, mil ta oli vastasseisus poliitbürooga, toetas ta mind ka kõigil hilisematel aegadel.

Kas vestlused Jeltsiniga olid rangelt ametlikud või inimlikumad?

Meie vestlused olid selles mõttes isiklikud, et näiteks kui ta [1991. aasta] jaanuarisündmuste ajal siin käis, siis sõime koos õhtust ja selgus, et ta ei saa ära sõita.

Lennuväljal olid Interrinde esindajad lennuki ümber piiranud ja meie jõud sellest üle ei käinud. Seal oleks võib-olla tulnud ka füüsiline kokkupõrge. Organiseerisin talle auto ja kaitsemeeskonna, hommikul kella nelja-viie ajal saatsin Jeltsini salaja autoga Leningradi poole.

Pool tundi enne Leningradi jõudmist helistasin tolleaegsele linnapeale, et nad ta vastu võtaksid ja organiseeriks tema sõidu Moskvasse. Niimoodi sai ta tervena ja vahejuhtumiteta salaja Moskvasse.

Toona 13. jaanuaril olid Toompeal koos Jeltsin ning Eesti, Läti ja Leedu esindajad. Millises õhkkonnas kohtumine möödus? Kas matusemeeleolus, kui arvestada Leedu sündmusi, või oli seal ka lõbusamaid noote?

Eks see kohtumine oli loomulikult raskes meeleolus. Aga me tunnetasime üksteise tuge. Jeltsin oli Balti riikide juhtidega koos ja toetas meid.

Ma usun, et see oli ülimalt tõsine signaal Moskvale. Pealegi palusime, et ta pöörduks meie riikides viibivate sõjaväelaste ja ka venekeelse elanikkonna poole. Seda ta ka tegi, ja väga emotsionaalselt.

Jeltsin kohtus Toompeal ka Interrinde juhtidega. Pärast neljasilmavestlust oli ta toast välja tormanud, kannul mahalöödud silmadega intrid. Kas te teate, mis seal ruumis juhtus?

Seda ma ei tea, sest ma polnud selle kohtumise juures.

Olete Jeltsiniga mitu korda kohtunud. Mis mehega oli tegemist?

Ta suhtus kõigesse väga hingeliselt ja avatult, kas või see hetk, mil ta poliitbüroost välja heideti. Ta käitus nii emotsionaalselt, võttis kahe käega minu käe ja ütles, et toetab Eesti püüdlusi täielikult ja igal pool. Seda ta ka tegi.

Arnold Rüütel oli 1990–1992 Eesti NSV ülemnõukogu ja pärast selle ümbernimetamist Eesti Vabariigi ülemnõukogu esimees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles