Toonekurgede argipäevast jookseb otsepilt netti

Toonekurgede elu vahendav kaamera on pesast ligi seitsme meetri kaugusel. Foto: Urmas Sellis

Eesti tiivulise meediastaari must-toonekure Tooni tähelend jätkub internetis, kus saab ööpäev läbi tema ja ta kaasa tegemistele kaasa elada.

Veel enne seda, kui Tooni aprilli alguses lõunamaalennult tagasi jõudis, ronisid kotkamehed Jõgevamaal metsas vana kurepesa kõrval kõrguva kuuse otsa ja kinnitasid puu latva antenni ning tüve külge kaamera koos mikrofoniga.

Sellest nädalast jõuabki kaamerapilt ja heli pesa juurest ilm.ee/looduskalender ja eenet.ee koduleheküljele. Omanäolise reality show eesmärk on tutvustada inimestele must-toonekurge kui üht enam kaitset vajavat liiki Eestis.

Projekti vedava Kotkaklubi liikme Urmas Sellise sõnul on must-toonekurgede kaitsmine suhteliselt kallis, sest see nõuab vanade metsade säästmist majandustegevusest. «Kuna hoolitakse ainult sellest, keda või mida tuntakse, siis loodame veebikaamerast abi,» lisas ta.

Hinnaline info

Vähem tähtis pole hinnaline info, mida pelgliku eluviisiga must-toonekure kohta saadakse. «Mina ise näiteks olen ainult ühel korral munadega pesa oma silmaga näinud, sedagi siis, kui läksin tegelikult poegi rõngastama ja sattusin hilise pesitsuse peale,» tähendas Sellis.

Nii ei teatudki seni suurt midagi must-toonekurgede kevadisest ja suvisest päevakavast, mis on nüüd tänu veebikaamerale lausa minutite kaupa olemas.

Näiteks 22. aprill. Tooni oli kogu varahommiku lennus ning tema kaasa munes usinalt. Kell 10.05 oli pesas juba teine muna olemas. Kell 10.43 jõudis Tooni koju ja veetis paar tundi jõude. Siis andis ta kaasale tuulutamiseks ja einestamiseks aega, istudes ise pesale mune soojendama.

Samuti on kaamerasilm mitmel korral tabanud ronga, kes ilmus platsi kohe, kui emaslind oli esimese muna munenud. Tavaliselt hommikul kohale lendav munavaras hakkab toonekurge kimbutama, kui lind pesalt püsti tõuseb. Tooni kaasa peletab ronka alguses nokaklõbistamisega ja lõpuks ründab teda.

Sellise sõnul nägid nad nüüd ära ka selle, kui kiiresti pesaehitus käib. «Värske kiht oli vanale pesale peale laotud ühe päevaga ja materjali tõi peaasjalikult ainult Tooni.

Tal kulus oksapundi või samblatuusti leidmiseks kuni kaks minutit, kaasa paigutas selle siis oma äranägemise järgi kohale,» rääkis ta.

Selle kohta, et ilma helita oleks ülekanne poolik, andis tunnistust seik toonkurgede üleeilsest päevast. Mitte väga kaugel pesast oli kuulda mootorsae häält ning kontrollimisel selgus, et pesa kaitsetsoonist väljaspool koristati talvist raielanki.

«Midagi hullu õnneks ei olnud, aga pesal istuv toonekurg vaatas küll saemeeste suunas, kui need tööd alustasid,» märkis Sellis.

Kogu selle videomaterjali analüüs aitab tulevikus paremini kaitsta Eesti punasesse raamatusse kantud must-toonekurgi.

Maailmas pole teadaolevalt just palju selliseid riike, kus kaitsealuseid linde niimoodi metsas kaameraga jälgitakse. Näiteks ameeriklastel on veebikaamera nende rahvuslinnu valgepea-merikotka pesale suunatud ning ungarlased uurivad nagu eestlasedki must-toonekure argielu.

Suuresti on põhjus selles, et sellise ettevõtmine pole tehniliselt kõige lihtsam. Esiteks on pesa sügaval metsas, kus pole elektrit ega internetiühenduse kaablit.

Toonist jõuab pilt arvutiekraanile mobiilside kaudu.

Veebikaamera ja võrguühendus saavad aga energiat Tooni pesapuust ligi kaheksakümne meetri kaugusele peidetud suurtest akudest, mida käiakse 8–10 päeva järel vahetamas.

Haruldane ülekanne

Kuna must-toonekurg on väga pelglik, siis peab akude vahetamiseks olema hämar ning sajune, või siis tuuline ilm, et inimene lindu ei häiriks. Suure probleemiga seistakse aga silmitsi siis, kui kaameraga peaks midagi juhtuma.

Pesast vaid seitsme meetri kaugusele puu külge kinnitatud telesilma ei saa parandama minna enne, kui kurepojad suureks kasvavad ja vanalinnud saaki jahtima lähevad.

Praegu on aga Toonil ja tema paarilisel haudumise aeg ja nende argipäev suhteliselt vaikne.

Suureks sagimiseks peaks minema mai lõpus, kui pojad kooruvad. Ja kui tehnika vastu peab, siis saab augustis kaasa elada nende ponnistusele «lennukoolis».

Must-toonekurg Tooni

• Toonist sai kuulsus 2005. aastal, kui ta sai koos teise must-toonekure Jaaguga selga satelliitsaatja. Linnud osalesid rahvusvahelises linnujälgimisprojektis «Lennates üle Natura 2000».

• Mõlemad toonekured jõudsid 2006. aasta kevadeks lõunamaalt elusa ja tervena tagasi, kuid siis selgus, et Jaak on hoopis emane.

• Toonil oli 2005. aastal pandud saatja seljas ka eelmise talve lõunamaareisi ajal, kuid signaale see enam ei andnud, sest aku sai tühjaks.

• Kotkaklubi ja ornitoloogiaühingu ühisprojekti EAGLELIFE raha tuleb Brüsselist.

• Tehniliselt aitasid veebiprojekti ellu viia Tartu IT firma Kernel, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet, ilm.ee ja looduskalender.ee.

• Tooni elu tõrgeteta vaatamiseks on parim vähemalt 300 kb/s interneti ühendus.

• Kotkaklubi kuulutab välja konkursi, et leida nimi Tooni kaasale.

Ettepanekuid saab esitada 1. maini aadressil [e-mail], võitjale ka väike auhind (DVD Eesti Kotka-Aabits).